Ilmar Torni mälestused: avameelsed ja ehedad (1)

KAANTE VAHEL: Kolmteist aastat pärast muuseumi jõudmist said kunstnik Torni mälestused toimetaja Olavi Pesti käe all lõpuks raamatuks.
MAANUS MASING

Saaremaa muuseumi toimetamisel on trükiküpseks saanud Saaremaa kunstniku Ilmar Torni (1921–1999) mälestused, mis toimetaja Olavi Pesti sõnul paistavad silma oma avameelsuse ning ladusa keelepruugiga.

Mälestused pani Torn kirja aastail 1989-1996 ja koopia neist jõudis muuseumi arhiivraamatukogusse aastal 2005. Seda püüdsid kirjastajatena raamatuks vormistada nii Juhan Saar kui Sulev Raudsepp, kuid mõlemad lahkusid enne manalateele. Seejärel võttis mälestuste väljaandmise enda õlule muuseum, kellele kunstniku tütred Katrin Torn ja Sirje Ennok avaldamisõigused loovutasid ning nüüd ongi teos Kulka ja kahe eraisiku toetusel lõpuks kaante vahele saanud.

Kunstnik Heinz Valk nendib raamatu saatesõnas, et kõigist piirangutest hoolimata oli Eesti kunst Nõukogude impeeriumis kõige edumeelsem ja omanäolisem. Seda tunnistasid ka meid väisanud lääne inimesed, kes imestasid, kuidas eestlased oskavad kompartei diktaadist hoolimata oma kunsti nii kõrgel tasemel hoida.

“See oli aja jooksul omandatud oskus, omalaadne elamise kunst ja muidugi ka sitke tahe ning kangekaelsus. Need saarlaslikud omadused olid ka Ilmaril. Ega asjata ei olnud Ilmari hüüdnimeks kunstnike hulgas Suur Tüürimees,” kirjutab Valk.

Raamatu toimetaja Olavi Pesti ütles Saarte Häälele, et käsikirja teeb eriliseks autori äärmine ausus ja avameelsus. “Eks selleaegsete nomenklatuurimeeste mälestusi on teisigi ilmunud. Nagu ma olen aru saanud, on need paljuski ennastõigustavad ja paljud nimetavad end vaat et vabadusvõitlejateks,” sõnas ta.

Ilmar Torn kirjutas mälestused üles oma perekonna jaoks ja ei jätnud nende avaldamise või mitteavaldamise suhtes mingeid korraldusi. “See oli tema tütarde otsus, et need ära trükkida,” lausus Pesti ja lisas, et memuaarid on kaante vahele saanud praktiliselt ilma kärbeteta. Vaidlusi tekitas vaid üks koht, mis lõpuks samuti sisse jäi.

“Siin on isiklikke mälestusi, aga ka kogu tollase elu mitmekülgsust. Torn räägib värvikalt oma noorpõlvest Kuressaares, sõjateest, kunstnikuks kujunemisest ja hilisemast tööst ametnikuna kunstnike liidus,” rääkis Pesti. Nomenklatuuriga kemplemise kõrval kajastub meenutustes ka tolleaegne kommunaalelu ja olme. Kõike seda toetab rohke fotomaterjal. Raamatu kujundas Ain Vares, trükkis Auratrükk.

Mälestusteraamatu esitlus toimub Kuressaare linnuse roosas saalis neljapäeval, 6. septembril algusega kell 16.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 448 korda, sh täna 1)