Laimjala loodussõbrad kohtusid president Rüütliga (1)

MEENUTAVAD: Loodusemehed Vello Rand (vasakul) ja Andres Pihl uurivad vanu pilte.
AARE LAINE

Neljapäeva õhtul laulsid Laimjala loodussõprade seltsi liikmed Saareküla külaplatsil president Arnold Rüütlile “Ta elagu!”

“Tervituslaul kõlab küll väikese hilinemisega, Arnold Rüütel sai 90aastaseks 10. mail, aga nüüd on juubilar meie keskel,” kutsus seltsi juhatuse liige Kaja Sepp kõiki Saareküla külaplatsile presidendiga kohtuma tulnud inimesi kaasa laulma.

Laimjala mailt Pahavalla külast pärit Arnold Rüütel (fotol) rääkis loodussõpradele pikalt ja põhjalikult Eesti looduskaitse seltsi loomisest 1967. aastal. Tollase Tartu näidissovhoosi direktorina toetas ta Tartu ülikooli õppejõu Jaan Eilarti initsiatiivi seltsi loomisel, olles ise üks asutajaliikmetest.

Arnold Rüütel on olnud ka ise Eesti looduskaitse seltsi kauaaegne esimees. Saarekülas meenutas ta ligi tunniajalises esinemises tollaseid tegemisi, tuues näiteid, mida seltsi liikmed looduse kaitsmisel ja säilitamisel ning laiemalt Eesti elu edendamiseks ära tegid.

1977. aastal Eesti looduskaitse seltsi Pöide osakonna loomisest kõneles tol ajal agronoomina töötanud osakonna esimene juht Andres Pihl.

Looduskaitse seltsi ettevõtmisi meenutasid endised aktiivsed seltsitegelased. Ka Kahtla koolis oli loodushoid au sees, on seda praegugi. Kohal olid ka endised õpetajad, kes andsid teada, mida omal ajal koolis looduse hoidmiseks tehti.

Saaremaa looduskaitse seltsi tervitused andsid edasi Leo Filippov ja Reet Viira.

Laimjala loodussõprade selts loodi 2006. aasta detsembris. 12 aastaga on jõutud palju ära teha. Kaks aastat tagasi tunnustas toonane vald loodussõprade seltsi Laimjala aasta tegijaks.

Seltsi eestvõtmisel püstitati mõisaparki poetess Debora Vaarandi skulptuur. Laimjala valsist on kujunenud oodatud kultuurisündmus. Kuna järgmine aasta on eesti keele aasta, siis võtab selts luubi alla keelemehe Johannes Aaviku elu ja töö. Keeleteadlane, loodussõprade seltsi liige Jaan Õispuu ütles, et seltsi eesmärk on laiapõhjaline. Inimene ongi üks osa loodusest ja miks mitte esile tuua omakandi tegusaid inimesi. Möödunud aastal oli selleks meheks lastekirjanik, kunstnik ja muusik Henno Käo.

Sooja ja südamliku kohtumise lõpus kutsus president seltsi liikmeid endale külla. Oma maakodus rõhutas president veelkord seda, kui tähtis on eestlastele olnud maa ja põlluharimine, karjakasvatus. On seda ka praegu ning edaspidigi.

Saarekülade selts ja Laimjala loodussõprade selts kinkisid Arnold Rüütlile tema juubelipäeval seltsi liikme Kalev Koeli tehtud maali presidendist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 675 korda, sh täna 1)