Tuletornide uurimistööle rahvusvaheline tunnustus (1)

Jaan Vali uurimus “Eesti tuletornide ajalugu”, milles olulisel kohal ka Sõrve ja Anseküla tuletornid, pääses kogumikku, mis annab ülevaate Euroopa Liidu ja Europa Nostra auhinnatud töödest Põhja-Euroopas.

Läinud reedel Eesti muinsuskaitse seltsis esitletud kogumikus “Northern Europe. Winners of the EU prize for Cultural Heritage/ Europa Nostra Awards 1978–2018” on esindatud parimad näited restaureerimisest, konserveerimisest, muinsuskaitselise mõtteviisi edendamisest ning teadustöödest muinsuskaitse vallas. Äsjailmunud trükis tutvustab Põhja-Euroopa eripära arhitektuuri- ja arheoloogiamälestiste taastamisel ja säilitamisel ühtekokku 49 silmapaistva näite varal Taanist, Gröönimaalt, Norrast, Islandilt, Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist ja Leedust.

Eesti muinsuskaitse seltsi aseesimees ja Europa Nostra volikogu liige Helle Solnask ütles Saarte Häälele, et žürii nimetas Vali teost väga põhjalikuks uurimistööks, mis toob Eesti meresõiduajaloo tuntud, kuid ohustatud tähised laia lugejaskonnani. Uurimuses tehakse ettepanekud kõige olulisemate tuletornide kaitse alla võtmiseks.

“Saaremaa uhketest tuletornidest käsitleb Jaan Vali oma raamatus üsna mitut, näiteks Anseküla ja Sõrve tuletorne. Vali töötas usinasti nii arhiivides, muuseumites kui maastikul ja tulemuseks on raamat, mis tutvustab tuletornide arengut Eestis ja muinsuskaitsjana juhib ta tähelepanu tuletornidele kui kultuuripärandile ja meie mälu hoidjatele,” märkis Solnask.


Eesti ajaloolised tuletornid

Oma uurimuses Eesti ajaloolistest tuletornidest käsitles Jaan Vali 31 tuletorni ning nende juurde kuuluvaid ehitisi. Vali selgitas välja igaühe ajaloolise tausta, säilivuse ja kultuuriväärtuse. Pikki aastaid kestnud uurimistöö päädis mahuka raamatuga “Eesti tuletornide ajalugu”.

Uurimistöö viis autori mitmetesse arhiividesse ja muuseumitesse nii Eestis kui naabermaades. Muinsuskaitsjana soovis autor esile tuua tuletornide kui kultuuripärandi tähtsuse. Tähelepanu on pööratud tuletornide ajaloolisele taustale ja tähtsusele meresõidu seisukohalt, tuletehnika arengule ning inimeste osale tuletornide töös.

Põhjalikku käsitlemist on leidnud meremärkide süsteemne võrk Eesti rannikul – nii püsimärgid kui ujuvmärkidest tulelaevad ja ajalooliselt tähtsamad tulepoid. Alates 1993. aastast on suur osa tuletornidest automatiseeritud, nende ajaloolised tehnoloogiad on asendatud kaasaegsetega ning tavapärane tuletornivahi amet on kadunud.

Uurimistöös teeb Jaan Vali ettepanekud ajalooliste tuletornide riiklikuks kaitseks. “Tuletornide ajastu on lõppemas ja on vähe tõenäoline, et uusi klassikalisi tuletorne juurde ehitama hakatakse. Senised ehitised jätkavad tööd dubleerivate meresõidu abivahenditena. See ülesanne on endiselt aktuaalne, eriti kohtades, kus laevateed on kitsad ja ohud suured,” kirjutab Jaan Vali.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 195 korda, sh täna 1)