Karujärves avastati rohkelt mürkkemikaali (17)

Hiljuti tehtud seire tulemusena avastati Saaremaa tuntuimast järvest 40 korda piirnormist suurem dikamba-nimelise umbrohumürgi näitaja.

Eesti keskkonnauuringute keskuse tehtud väikejärvede seire käigus saadud proovidest nähtub, et juulis Karujärvest võetud veeproovis oli dikambat 4 mikrogrammi liitri kohta. Vastavalt seadusele on aine piirnorm 0,1 mikrogrammi. Proovid tellinud keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Kristiina Kebbinau ütles, et sügisel võetakse kordusproov.

Seda, miks aine kontsentratsioon Karujärves nii suur on ja kuidas see sinna sattunud on, keegi öelda ei oska. Saarte Häälega vestelnud erinevad spetsialistid oletasid põhjusena põllumajandust, aga arvati ka näiteks, et tegu on jäänukiga kunagise vene sõjaväe aegadest või siis on hoopiski tegemist mõõtmisveaga.

Pole kõige leebem

Leitud dikamba-nimeline ühend ei ole just kõige leebem tegelane. See on herbitsiid, mida kasutatakse põllumajanduses soovimatute taimede tõrjeks. Näiteks USA-s on selle kasutamine mõnes osariigis keelustatud. Eestis on kasutusel neli erinevat toodet, mille toimeaine dikamba on. Saarte Häälele teadaolevalt on seda toimeainet sisaldavad maisi- ja teravilja puhul umbrohutõrjeks kasutatavad preparaadid üsna kallid, Saaremaa põllumehed neid eriti ei kasuta ning Karujärve kandis pole neid viimastel aegadel kindlasti kasutatud.

Kristiina Kebbinau sõnul ei ole sellises normi ületamises midagi erakordset. “Taimekaitsevahendid jõuavad sel perioodil aeg-ajalt veekogudesse, kuid üldiselt kordusproovi võttes seda enam uuesti ei tuvastata, sest ühendid hajuvad looduses ära,” selgitas ta. Tavaliselt jõuavad taimekaitsevahendid veekogudesse põllumajandusest hajureostuse kaudu, mistõttu on ka selle vastu võitlemine keerulisem, kuna raske on määrata konkreetset reostusallikat.

Priit Penu

Põllumajandusuuringute keskuse mullaseire ja uuringute büroo saarlasest juht Priit Penu ütles, et selline kontsentratsioon on kõrge. Penu küll veekogudega ei tegele, kuid mullas taolisi näite ikkagi otsitakse ning seetõttu hakkas ka Karujärve teema talle huvi pakkuma.

“Kui mullas midagi sellist oleks, teeksime kordusproovi,” märkis Penu, viidates, et nii suur erinevus tekitab kahtlusi. Ta uuris ka eelmistel aastatel Eestis võetud siseveekogude andmeid ja leidis, et viimasel paaril aastal on selline leid olnud vaid ühes Lääne-Virumaa veekogus ning sealgi oli näit vaid 0,3 ligi ehk mitte märkimisväärselt kõrge.

Penu sõnul ei ole Karujärve kõrgele näidule ühtki ratsionaalset seletust. Põllumajandusmaid seal lähedal ei ole ja dikambat saarlased agarad kasutama ei ole. Seda, et keegi vanu vaate järves pesemas käiks, ka ei usu. Samas märkis ta, et varemalt pole Karujärvest selliseid proove võetud ning seega ei tea, kas see näit on kogu aeg selline olnud. Penu ütles, et üks võimalik põhjus võiks olla Dejevos asunud sõjaväe jääkreostus, kuid tekib küsimus, miks neil sellist ainet vaja läks. Penu lisas, et näiteks Ida-Virumaal on dikambat viimastel aastatel leitud ka põhjaveest 40–70 m sügavuselt. “See on selline tühjal väljal tuule püüdmine,” tõdes Penu reostuste põhjuste kohta käivate võimalike oletuste kohta. Tema arvates tuleks võtta kordusproov.

Nagunii ei jooda

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Timo Kangur selgitas, et dikamba piirnorm lähtub joogivee normidest. “Kui dikamba sisaldus ületab piirnormi, siis ei tasu seda vett juua,” selgitas ta, “kuigi supluskoha vett niikuinii ei jooda. Järves on igasugu muid hullemaid asju, mis võivad tervisele mõjuda,” märkis Kangur.

Kanguri sõnul võiks inspektsioon kasutada seda infot nt järgmise aasta tööplaani koostamisel, et uurida selle piirkonna põllumehi. Selle arvessevõtmist kinnitas Saarte Häälele keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.

Kebbinau ütles, et edasised järeldused järve seisundi kohta 2018. aastal tehakse kordusproovi järel. Kui olukord ei parane, hinnatakse Karujärv mitteheas seisundis olevaks ning olukorra parandamiseks võetakse kasutusele erinevaid lahendusi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 692 korda, sh täna 1)