Saarlased soovivad punahirvede ohjamiseks riigi sekkumist (11)

Saaremaa maakasutajad soovivad maakonnas punahirvede erakorralise arvukuse ohjamiskava kehtestamist, et hoida ära punahirvede tekitatud kahjusid.

Looduskaitseseadus annab võimaluse kinnitada liigi ohjamise tegevuskava, kui liigi arvukuse suurenemine põhjustab olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale.

Rein Kirst

Erametsaliidu nimel keskkonnaametile 23. augustil saadetud avaldusele allakirjutanud Rein Kirst ütles, et nii nagu metssigade puhul, annab tegevuskava hirve küttimiseks vabamad käed.

Kujunenud nuhtlusliigiks

Saaremaal nuhtlusliigiks kujunenud punahirv teeb arvestatavat kahju viljapõldudel ja kuusenoorendikes, aga ka koduaedades viljapuid ja ilutaimi räsides.

Kirstu sõnul saab ta jahimeeste soovist punahirve arvukust kõrgel hoida täiesti aru – ulukid on nende leib. Ühe välismaalase käest olevat hirvelaskmise tuusiku eest Kirstu andmetel küsitud peaaegu 10 000 eurot. Kuldmedalit väärt sarvedega hirve puhul peavad asjatundjad sellist hinda võimalikuks. “Siis on arusaadav, et jahimehed sellise raevuga oma jahipidamise võimalusi kaitsevad,” lausus Kirst.

Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks ütles, et ta ei näe punahirve ohjamise tegevuskava koostamisel mõtet. Esiteks ei valmi selline tegevuskava üleöö, vaid selle koostamine on pikk protsess. Teiseks saab hirvede arvukust vähendada ilma igasuguse tegevuskavata sel lihtsal moel, et jahimehed võtavad püssid varnast ja lähevad metsa. “Eelkõige on küsimus selles, kas jahimehel on tahtmist seda arvukust allapoole viia,” viitas Traks. “Kui ikka käib trofeesarve kasvatamine, siis tõenäoliselt on tahet vähe.”

Punahirve on Saaremaal ülemäära juba aastakümneid ja kõik see aeg tulnuks neid ka rohkem küttida. Nüüd järsku on maakasutajad ärganud ning soovivad jahihooaja alguseks jahiseaduse muutmist, ilma et aduksid, et ühe määruse muutmine ei käi jooksu pealt, vaid nõuab ettevalmistust ja kooskõlastusringe, rääkis Traks.

Paari nädala pärast arutusel

Tema sõnul plaanib ministeerium paari nädala jooksul jahimeeste ja maaomanikega kokku istuda ja Saaremaa hirvejahi küsimust arutada. Kui jahimehed küttimisest huvitatud pole, siis ei jää neil muud üle, kui hakata kompensatsioone maksma.

Keskkonnaametile saadetud avaldusele ohjamiskava kehtestamiseks kirjutasid alla Saaremaa põllumeeste liit, Saaremaa talupidajate liit ja erametsaliit. RMK Saaremaa metskonna metsaülem Jaan Prants avaldusele alla ei kirjutanud.

“Keeldusin, sest kuidas ma kirjutan alla põllumeeste pöördumisele põllukahjude osas, kui ma ei ole ise üldse põllukahjude juures olnud,” põhjendas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 101 korda, sh täna 1)