TÖÖ: Jüri on näinud praamiliikluse kehvemaid ja paremaid aegu (1)

PEAKS NAGU HAKKAMA SAAMA: Jüri Naaber nendib, et kui juht oskab normaalselt sõita, siis ei tohiks laevale saamisega probleeme tekkida.
MAANUS MASING

Need autojuhid, kel tuleb aeg-ajalt mandril käia, on kindlasti silmanud Kuivastus toimetavat asjalikku meest, keda jagub sadamas mitmetele toimetustele.

Jüri Naaber saab sadama vanemülevaataja ametis tähistada peagi oma 40 aasta tööjuubelit, mille sisse on jäänud pikad järjekorrad ja ladusalt toimiv parvlaevaliiklus.

Mehi, kes oskavad rääkida Väinamere praamiliiklusest läbi aastakümnete, on vähe ja üks neist on kindlasti Jüri Naaber. Pärast naisevõttu asus ta 1978. aastal tööle Virtsu sadamas, kaheksa aastat hiljem aga Kuivastus, kus on ka ta elukoht.

Nii on ta seal toimetanud tänaseni. Jüri Naaber on jäänud selle ameti juurde, kuna tegu on vahetustega tööga ja olukord on olnud stabiilne.

Hoopis teine muusika

Algul tegutses ta autode laevale paigutajana, mis tol ajal oli väga vastutusrikas amet, sest kitsastes oludes tuli saavutada maksimaalne tulemus. Siis sõitsid Kuivastu–Virtsu liinil Severodvinsk ja Sõprus, hiljem tulid Tehumardi ja Koguva.

“Kõige raskem ja keerulisem oli nende kõige vanemate laevadega, kus olid mõlemal pool väikesed taskud,” räägib Jüri Naaber. “Neisse oli väga keeruline manööverdada, aga sinna mahtus korraliku sättimisega GAZ-veoauto koos järelkäruga. Paraku oli selline manööverdamine ka paljudele sõiduautojuhtidele keeruline ettevõtmine ja praegu on asi selles suhtes ikka hoopis teine muusika.”

Jüri Naaberi sõnul on laevad tänapäeval suuremad ja laiemad, ent ka autosid on oluliselt rohkem ja paraku on autojuhid erinevate oskustega, olgu nad noored või vanad. Aga kui juht oskab ikka normaalselt sõita, ei tohiks laevale saamisega probleeme tekkida, leiab Naaber. Samas peab ta siiski tõdema, et tänapäeval on palju juhte, kes laevale sõites näpivad arvutit või on mobiili kallal.

1970.–80. aastatel oli tavareisijaid suhteliselt vähe, sest Saaremaale sõitmiseks oli vaja eriluba. Nüüd saavad saartele tulla kõik soovijad ja seepärast on oluliselt suurenenud ka reisijate arv. Jüri Naaberi hinnangul ei ole inimeste käitumine aastatega muutunud ja halvemaks ei ole asi kindlasti läinud, kuigi probleemid on erinevad.

“Vanasti olid ikka ootamised pikad, praegu on see kaks-kolm tundi tavaline poes käimise aeg,” leiab ta, lisades, et siis tuli reedel ja pühapäeval viie-kuuetunniseid ooteaegu ette ja tugevama tuule korral jäid parvlaevad üldse seisma. “Ega seal ei toimunud siis suurt midagi, sest söögikohti polnud ja olme oli ka väga nigel. Meie käsutuses oli vagunelamu, mida kord taheti isegi merre lükata, aga see oli piisavalt raske ja tehing jäi siis pooleli.”

Ka tänapäeval kipuvad reisijad praamijärjekorras siiski päris tihti üleannetusi tegema ja sugugi harv pole juhus, kui on vaja ka politsei välja kutsuda. “Kiputakse end purju jooma ja siis räuskama,” selgitab Jüri Naaber.

Tuleb väljapääs leida

“Välismaalased on sadamas tavaliselt hästi hakkama saanud, kuigi vahel on mõnel lihtsalt keeleprobleemid. Eks tuleb mingi väljapääs leida, aga üldiselt keegi midagi ikka pursib. Tihti on hädas jalgratturid, kes tulevad küsima, kuidas edasi minna, kus on söögikohti, aga seda peamiselt suvel, sest talvel jääb turiste oluliselt vähemaks,” räägib Jüri.

Kui praegu vastavad nii Kuivastu kui ka Virtsu sadam nüüdisaja nõuetele, siis aastakümneid tagasi olid kaid väga viletsas seisus ja olud kippusid tihti keeruliseks. Virtsu pool ei olnud asfalti ja sügisel oli pori 10–15 cm.

Praegu kuulub Jüri Naaberi töökohustuste hulka laeva vastuvõtmine ja väljasaatmine, laeva otsade kinnitamine, sadama logiraamatu täitmine, veevõtmiste korraldamine ja Kuivastu sadamakai korrashoid.

“Töid on erinevaid ja korda tuleb hoida,” lausub ta. “Praegu on ka laevakaptenite oskused täiesti head, kuigi vedaja vahetuse järel oli algul väikeseid probleeme. Aga nüüd ei ole see kindlasti takistuseks.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 064 korda, sh täna 1)