Riik tahab maahooldajatele nõuandesüsteemi luua (2)

Keskkonnaministeerium peab vajalikuks luua poollooduslike koosluste hooldajate ja pärandkooslusi omavate maaomanike oskuste lihvimiseks nõustamissüsteem.

“Oleme jõudnud punkti, kust me hakkame edasi liikuma väga vaevaliselt, sest meil puudub nõustamissüsteem,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Eleri Pulk.

Pärandkoosluste hooldajatele ja maaomanikele info ja nõuannete jagamine on tema sõnul väga oluline, et hooldamisel olevate maade pindala saaks suureneda.

Eleri Pulk selgitas, et konsulentide üheks ülesandeks jääks hooldajate personaalne nõustamine investeeringutoetuste kasutamise võimalustest. Näiteks millised on toetuste saamise nõuded ja mida vajalikku saab konkreetne maahooldaja toetuste abil arendada või soetada.

Hooldatavate alade laiendamisel on saanud murekohaks maaomanike soovimatus oma valdusi hooldajatele välja rentida. Saaremaal saab tuua mitmeid näiteid, kus inimene keeldub rannaalal olevat maasiilu hooldada andmast ja loodava avaruse sisse jääb väike metsatukk, mis võtab maastikult ilu ja võlu ära. Ka linnud eelistavad suuri avatud maastikke.

Loodav nõustamissüsteem peab kindlasti hakkama tõstma nende inimeste teadlikkust, kelle maadel pärandkooslused asuvad. Et maaomanikel tekiks soov ala välja rentida ja mõistagi selle pealt ka tulu saada. Eleri Pulga sõnul keelduvad maaomanikud oma maid välja rentimast kiusu pärast, näiteks põhjusel, et maahooldajast naabrimees ei meeldi. Kui see maaomanik mõtleks end aga tulevikku, mil ta pärandab selle kinnistu oma lastele või lastelastele, siis oleks ka pärijal palju meeldivam saada kinnistu väärtusliku ja liigirikkana. Ka võiksid konsulendid teha selgitustööd tavapõllumeeste hulgas, et nendeski pärandkoosluste hooldamise vastu huvi tekitada.

Hiljuti loopealsete taastamise projekti eestvedajana Euroopa Liidu auhinna pälvinud muhulane Annely Holm rääkis, et nõustamisüksuse loomine oleks väga vajalik. Saaremaal leidub suur hulk maaomanikke, kelle maa asub looduskaitsealal, kuid kellele info ja selgituste andmisega pole mitte kellelgi aega tegeleda. Idee poolest peavad maaomanikud saama infot keskkonnaametist, kuid keskkonnaameti maahooldusspetsialistid on niivõrd hõivatud ega jõua maaomanikele alati käepärast olla. Inimesi, kes keskkonnaametis selles valdkonnas tegutsevad, on liiga vähe.

Annely Holm ütles, et pärandkoosluste hooldajate hulgas leidub palju looduskaitseliste aadetega inimesi, kelle teadmised loomakasvatusest pole aga sageli võrreldavad tavapõllumehe omadega. Neil puudub näiteks teadmine, kuidas tulla toime lammaste parasiitidega jmt. Seega vajaksid nad palju rohkem nõu, et loomade tervis oleks korras. “Kui sa taastad kooslust, on tähtis seegi, et sul oleks kedagi kutsuda ja küsimustele vastuseid saada,” selgitas Holm. “Hästi lihtsat nõuannet on teinekord hädasti vaja.”

Eleri Pulk ütles, et Euroopa Liit peab Eesti pärandkooslusi esmatähtsateks elupaikadeks. Just seetõttu sai Euroopas toetust ka Saaremaa ja Muhu loopealsete projekt. Järgmisena ootab Euroopa rahastust puisniitude taastamine. “See, et meil on pärandkooslused olemas, annab maainimesele võimaluse maal tegutseda ja sissetulekut saada,” tõdes Pulk.
Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 265 korda, sh täna 1)