UUS ÕPPEAASTA toob koolidesse uued õpetajad (6)

Koolide kaadrivoolavus ei ole teadupärast eriti suur. Erand pole ka tänavune õppeaasta, kui täiesti rohelise õpetajana asub koolidesse tööle vaid ühe käe sõrmede jagu pedagooge.

Saarte Hääle väikese uurimustöö tulemusena selgus, et Saare maakonnas alustab sel õppeaastal viis täiesti uut õpetajat, kes pole varem siinmail tunde andnud. Paljud koolid on tööle võtnud õpetaja osalise tööajaga ning suurtes koolides asuvad taas õpetajaametit pidama mitmed inimesed, kes on ka kunagi varem seda tööd teinud ja vahepeal mingil põhjusel pausi pidanud.

Enamik maakonna koole alustab õppeaastat samade pedagoogidega. Üsna loomulik, et enamik uusi õpetajaid asub tööle linnakoolides. Nendest enim saab uusi õpetajaid Kuressaare gümnaasium, kus õpetajaametis alustavad Kaari Maidle ja Marko Kesküla. Viimane neist on küll varem töötanud treenerina, kuid omandatud õpetajaametit hakkab ta pidama nüüd. Traditsiooniliselt on mõlemad ka KG vilistlased.

KG-sse tuleb tööle ka kaks uut hiinlannast õpetajat, kuid õppealajuhataja Maidu Variku sõnul ei ole nad veel kohale jõudnud.

Saaremaa ühisgümnaasiumis päris uusi õpetajaid direktor Viljar Aro sõnul sel õppeaastal pole. Küll on pedagoogitööle naasmas mitu ka varem koolides töötanud õpetajat. Näiteks astub taas klassi ette kunagi Kuressaare Vanalinna koolis töötanud, kuid vahepeal pikalt ajakirjanikuleiba söönud klassiõpetaja Janne Nurmik.

Vanalinna koolis on uus pedagoog osalise tööajaga matemaatikaõpetaja Tuuli Käiro. Salme põhikoolis asub klassiõpetajana tööle varem samas koolis huvijuhina tegutsenud Reet Sillavee. Kärla põhikoolis hakkab inglise keelt õpetama Kristina Lember.

Õpetajaleiba hakkab maitsma ka kaks jalgpallurit. FC Kuressaare esindusmeeskonna kapten ja duubelmeeskonna treener Sander Viira hakkab oma kodukoolis Lümandas kaks korda nädalas poistele kehalist kasvatust andma. Sama ainet ja samuti oma vanas koolis – Mustjala lasteaed-põhikoolis – hakkab õpetama FC Kuressaare mängija ja noortetreener Reivo Vinter. Kahtla lasteaed-põhikooli tuleb osalise tööajaga huvijuhiks Anna-Liisa Õispuu. Luce erakooli õpilased kohtuvad sel sügisel uue klassiõpetaja Elle Lepa ja inglise keele õpetaja Evelin Pajuga.

Ametikooli disainirühma hakkab juhtima Karin Oinberg.

Koolide andmetel ei ole ka eriti palju õpetajaid puudu, otsitakse vaid üksikuid. Mõne uue õpetajaga ajas Saarte Hääl ka vähe pikemalt juttu.


MARKO KESKÜLA teine katse õnnestus

Kuressaare gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana alustava Marko Kesküla nimi ei ole lehelugejale kindlasti tundmatu. Surfari, judotreeneri ja lastelaagrite korraldajana on ta ikka ja jälle pildil olnud. Tallinna ülikoolis kehalise kasvatuse õpetajaks õppinud Kesküla ütleb, et pedagoogitöö järele on ta ammu kibelenud, kuid seni pole võimalust olnud. “Seda soovi olen siiani rahuldanud treeneritööd tehes,” sõnab ta. KG-sse tahtis ta oma sõnul tööle minna juba aastal 2012, kui konkursil kandideeris, kuid väljavalituks paraku ei osutunud. “Siis ei olnud ilmselt veel minu kord, nüüd avanes võimalus ja ma olen selle üle õnnelik,” räägib Kesküla.

Õpetajana on ta oma sõnul töötanud vaid ülikooliaegsel praktikal, kuid treenerina juba rohkem kui 10 aastat. “Alustasin aastal 2005 väikelaste judotreenerina Tallinnas ja tänaseks olen mõned aastad töötanud Saaremaa spordikoolis noorte judotreenerina,” loetleb ta oma töökohti. Lisaks on Mändjala surfiklubi looja saanud ka lohesurfitreeneri litsentsi ning tema käe alt on merele läinud kümned algajad surfihuvilised.

Koolis saab ta lisaks igapäevasele aineõpetaja tööle ka klassi juhatada. “Selle pakkumise võtsin vastu väikese värinaga hinges,” tunnistab ta ja räägib, et on suve läbi end selle mõttega harjutanud ja usub hakkama saavat küll. “Väljakutsed on mulle alati meeldinud,” kinnitab ta.


REIVO VINTER läheb kodukooli tagasi

21-aastase Reivo Vinteri kutsus Mustjala kool ise vabanenud õpetajakohale kandideerima. Väikesesse kooli niisama lihtne õpetajat leida ju ei ole. “Võtsin mõned päevad mõtlemisaega,” ütleb Vinter. Pärast mõtlemist otsustas ta väljakutse ikkagi vastu võtta. Üheks suureks põhjuseks oli kindlasti see, et ta ise on Mustjala kooli vilistlane. Pealegi oli ka töö noortega tänu FC Kuressaare treenerina töötamisele talle juba tuttav. “Kuna mul koolis õpetamisega varasemaid kogemusi aga pole, siis on see kindlasti mõnes mõttes ka pea ees tundmatusse hüppamine,” arvab Vinter ise. Teisalt on kool tuttav, õpetajad vägagi tuttavad ja treeneritöö on andnud väikese aluse. Reivo Vinteri sõnul peab ta kindlasti hakkama tegelema ka enesetäiendamisega nii palju, kui selleks õpetaja- ja treeneritöö kõrvalt aega jagub.

Ise koolis käies oli Vinter tugev erinevates lauamängudes. Mitmevõistluses, kus jõudu katsutakse males, kabes, koroonas ja lauatennises, oli ta Eesti üks parimaid. Ka pikamaajooksud ja suusatamine tulid jalgpallitrennis käinud poisil hästi välja. “Maakoolis tuli ikka kõiki alasid teha,” märgib Vinter. Laiapõhjalisena näeb ta ka kehalist kasvatust. “See aine peaks andma kõigile vajalikud oskused ja tahtmise tugevamalt sporti teha, kuid arvestada tuleb kindlasti iga lapse kehalise võimekusega,” lausub Vinter, viidates, et kõigilt ühtemoodi tulemusi nõuda on vale.


 

JANNE NURMIK naaseb oma liistude juurde

Vanasõnagi ütleb, et iga kingsepp peaks jääma oma liistude juurde. Seda järgides alustab Saaremaa ühisgümnaasiumis klassiõpetajana Janne Nurmik. Tartu õpetajate seminari lõpetanud Nurmik töötas aastaid tagasi 10 aastat Vanalinna koolis. Vahepeal sõi ta ajakirjanikuleiba ja nüüd leidis läbi konkursi tee kooli tagasi. “Olen õpetaja soovinud olla omaenda koolitee algusest saadik ja see soov pole minus kustunud ka neil aastatel, mil töötasin ajakirjanikuna,” tunnistab ta. “Õpetaja elukutse on minu kutsumus.” Vahepealsed tööaastad mujal on tema sõnul kindlasti andnud väärt kogemusi ja oskusi, mis tulevad pedagoogitöös vaid kasuks.

Uuesti 1. klassi ette astumine on tema jaoks põnev ja aukartustäratav. “See on au ja vastutus,” ütleb ta selle kohta, et on 20 lapsele nende esimesel neljal kooliaastal kaasteeliseks. Uuelt õppeaastalt ootab ta, et märksõnad EV100 ja SÜG100 toovad kaasa kirevaid elamusi.


 

KAARI MAIDLE peab lapsemeelsust vajalikuks

Kuressaare gümnaasiumi kombe kohaselt on tänavu sügisest õpetajana alustav Kaari Maidle sama kooli vilistlane. “Klassiõpetaja õpingute käigus sooritasin siin koolis oma põhipraktika. Olin meeldivalt üllatatud, kui mulle 1. klassi õpetaja kohta pakuti ning nüüd ma siin koolis alustan oma esimese klassiga,” räägib laupäeval oma esimest klassi esimesse tundi viiv õpetaja. Enne KG-d Kärla koolis õppinud ja praegu veel Tallinna ülikoolis magistrikraadi omandav Maidle on õpetajapraktikaid sooritanud nii Saaremaal kui ka mandril. Eelmisel õppeaastal asendas ta õpetajaid Peetri lasteaed-põhikoolis.

Oma esimest päris õpetaja-aastat ootab ta enda sõnul suure põnevusega. “Ootan klassi särasilmseid, uudishimulikke ja tegutsejaid õpilasi, koostöövalmis vanemaid ja toetavaid kolleege,” sõnab ta.
Head klassiõpetajat iseloomustavad Kaari Maidle sõnul sõbralikkus, inimlik soojus, kannatlikkus ja kindlasti ka lapsemeelsus. “Samas tuleb selles töös olla järjekindel, otsustusvõimeline ja vastutustundlik,” arvab ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 028 korda, sh täna 1)