Prügi- ja pakenditeema on see, mis inimesi kõnetab. Ja kõnelema paneb, sageli paraku üsna häälekalt ja pahaselt kõnelema.
Ikka on neid, kellele praegune kogumise kord ei meeldi, uus aga isegi kehvem näib. Ei saadud pahameelt väljendamata läbi ka Kuressaare korteriühistute juhtide koosolekul, kus uut pakendite kogumise korda arutati.
Põhjus, miks ühistud uude pakendikogumise korda skeptiliselt suhtuvad, on mõistetav. Annaks ju seal nii mõndagi nende hinnangul teisiti ja paremini teha. Sest tõepoolest – miks peaks ühistu pakendite kogumist oma kuludega korraldama, kui avalikke pakendipunkte haldavad organisatsioonid selle eest raha saavad? Kas on õiglane, kui üks võtab raha töö eest, mille teine tema eest ära teeb?
Mõttekohti, mida ja kuidas uue teenuse puhul praavitada, jagub ilmselt veelgi. Tasub ehk kuulda võtta?
Kui ma olen kauplusest ostnud pakendatud kauba, peab olema minul õigus sellest pakendist tasuta lahti saada!
Praegune süsteem ju toimib, ainus puudujääk on kohtade ja konteinerite vähesus, millega peaks tegelema vallavalitsuse keskkonna peaspetsialist Katrin Koppel. Milleks lammutada toimivat süsteemi? Valla asi on tegeleda ka pakendikonteinerite prügistajatega, mis tänasel päeval on peavalu tekitama hakanud ka vallale, paraku hakkama sellega ei saada, pigem püütakse tädi Maalit maalt, kellel prügileping olemas, aga konteineri tühjendussagedus ei haaku valla poolt ettenähtuga. Maalit maalt on hea püüda, sest ta on ametnikele teada, aga prügisokutajad, neid vaja püüda ja tuvastada! Nüüd, et prügisokutajatega mitte tegeleda, on lihtsam pakendipunktid kaotada ja veeretada see inimeste ja korteriühistute kaela, mis aga sellise sasipuntra tekitab, millest Katrin Koppel ei oska aimatagi!
See on kõik üks suur jama. Miks peab Saaremaal keegi midagi üldse sorteerima, kui Kudjapel seisab jõude euro- ja Eesti riigi rahadega ehitatud jäätmejaam, mille jäätmete sorteerimise liin pole vist päevagi töötanud. See prügiteema on nii magus suutäis, et selle küljes ollakse küünte ja hammastega kinni. Täpselt sama, nagu doteeritud praamiühendus või “tasuta” ühistransport. Kõik on näiline ja rahvale edastatakse vaid valet. Keskkonnaga seotud teemad müüvad hästi, rahvas tuleb kaasa ning on nõus nii pealemaksmise kui tasuta tööga. Aga kusagil pistab keegi rasket raha tasku. Kogu elanikkond on tooraine varumisele kaastud. Ehtne kommunism. Vald võiks tegeleda nende majapidamistega, kellel väidetavalt jäätmeid ei teki. Vat see on tõeline kurjajuur. Meil on kolme liikmeline majapidamine ja iga kuu on tegu, et kogu tekkiv praht 240 liitrisse konteinerisse ära mahutada. Jäätmevedu peaks olema kohustuslik ja prügiauto käib kord kuus kõik majapidamised läbi. Olenemata sellest, kas konteineris midagi on või pole. Ainult selline lähenemine aitab metsaalused ja ühiskondlikud konteinerid puhtana hoida. Sellisel juhul pole mõtet ennast prügisokutamisega vaevata, sest auto tuleb koju nagunii ja arve pead ikka maksma.