Üks hommik, uudiseid täis

Bruno Pao

“Suvi pöörab selga sügisaega, päike tõuseb hiljem ja Katariina tähetunni (ETV-s näidatav draamasari “Katariina. Tähelend” – toim) vaatamisega ammendunud eilne päev saab korralikult välja magatud,” kirjutab mereajaloolane Bruno Pao. “Vanema inimese uni kaob aga hommikuste uudiste laviini alla.”

Meie lootusrikas tennisist Kontaveit kaotas USA lahtistel meistrivõistlustel avaringi matši. Põhjuseks arvati mentaalne madalseis. Küllap ta pabistas pisut esimese seti raske arenemise tõttu ja unustas meie, eestlaste vaprate esivanemate võidujanu.

Putin seisab silmitsi oma rahva pahameelega pensioniea tõstmise üle. Inimestele on ju konti mööda loobuda palgatööst nooremas eas, et pajukil omatahtsi aiamaal kurke kasvatada. Ameerika Ühendriikide president pole aga nõus sellega, et teda meediavõrgus vähe kiidetakse. Arvatavasti on raske Trumpi ootamatuid ratsukäike ette arvestada. Nagu meil hariduselu korraldava ministri Mailis Repsi omasidki, kes ootamatult kuulutas, et Eestis jäävad edaspidi põhikooli lõpueksamid ära.

Kohe tuli mul silme ette oma põhikooli lõpetamine vahetult pärast sõda, 1947. aastal. Kenal rahulikul kevadel pidime sooritama eksami pea kõigis põhiainetes. Sõja ajal olid koolitalved lühikesed, teadmised jäid lünklikuks. Lühiajaline pingeline õppimine ja kordamine poisieast noormeeste hulka astumisel aitas teadmiste raudvara ritta seada. Siiani kasutan seda kirjaoskust, mille elementaarsed saladused tol kevadel kinnistasin.

Ilmselt soovib Reps noori, kes valimisealisteks saavad, oma poole meelitada. See pole ju paha mõte ühe erakonna lõikes. Lõdvalt ellu astujad täiendavad aga saamatute ja tühikargajate hulka, mis lõpptulemusena kajastub riigi edusammude pikkuses.

Edusammude mõiste saab selgemaks, kui jälgida tähelepanelikumalt vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi jalutuskäike Narvas. Sportlik, vabalt vene keelt rääkiv president suhtleb vabalt inimestega, kes enne ei teadnud tema nimegi.

Nad tunnetavad äkki, et Narva on oluline piirilinn, kus pole enam vangilaagreid, sõjaväeosi, Kreenholmi vabrikute mürarohket ja tolmust naisi ahistavat orjatööd ning varemete urgastes redutavaid kriminaale. Ja Narvas pole enam märgata separatiste, kes ootasid Jaanilinnaga ühteheitmist. Mäletan ju Narvat tema kunagises pahupooles.

Hommik areneb. Raadiost helisevad noorte naislauljate hääled. Keha ja vaimu virgutamiseks tuleb meenutada Georg Lurichi süsteemi, mis seisneb lihaste ja elundite äratamises füüsilise pingutamise ja lõdvestamise rütmis. Puisus ja kramplikkus asenduvad tasakaaluka meeleoluga. Saame enesega ise hakkama.

Kohvi kõrvale kohalikke ajalehti sirvides hakkab kahju ametnikest, kes peavad kokku liitma neid paiku, mis kogukondlikult veel hakkama said. Pole parata, väikeses riigis on alati suured ideed ja kavatsused, mis kõik pole jõukohased ellu rakendamiseks.

Õunapuudelt pudeneb kastesele muruvaibale punapõskseid vilju. Vähesed on veel ussitanud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 366 korda, sh täna 1)