Uus pakendikogumise kord korteriühistuid ei rõõmusta (15)

MÕTTEVAHETUS: Oma seisukohti tutvustava Andres Jaadla mõttekäiku jälgivad (vasakult) Anneli Arder, Ervin Varik ja Katrin Koppel.
MAANUS MASING

Läinud neljapäeval koos olnud Kuressaare korteriühistute juhid olid uue pakendikogumise korra suhtes üsna skeptilised ja tõid välja mitmeid kitsaskohti.

Põhilisena jäi õhku küsimus, miks peaksid ühistud kogumist oma kuludega korraldama, samal ajal kui avalikke pakendipunkte haldavad pakendiorganisatsioonid saavad selle eest raha.

Saaremaa vallavalitsuses toimunud ümarlauale olid kutsutud selgitusi andma valla keskkonnaspetsialist Katrin Koppel, Eesti korteriteühistute liidu esimees Andres Jaadla ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ teenusehaldur Maija Suls.

Katrin Koppel selgitas, et tekkekohal pakendikogumisega alustatakse 1. oktoobrist ja lepinguid saavad teenuse soovijad pakendiorganisatsiooniga juba praegu sõlmida. Teenuse kasutamine ei ole kellelegi kohustuslik. Koppel viitas, et mõned kortermajad kasutavad ka praegu isiklikku pakendikonteinerit, mille tühjendamise ja rentimise eest samuti makstakse.

“Põhiasi on see, et elanikele muutub pakendite äraandmine tükk maad mugavamaks. Praegu on paljud pidanud kotiga otsima pakendikonteinerit, mis ei oleks täis. Edaspidi seda teha ei tule, lähed koduuksest välja ja paned ta sinnasamasse konteinerisse,” rääkis Koppel.

Tekkekohal pakendite kogumine tähendab aga avalike pakendipunktide võrgu märkimisväärset kokkutõmbamist.

Andres Jaadla nentis, et praegu on olukord, kus pakendiorganisatsioon tahab tootja käest raha ja tal on ülesanne selle raha eest pakendid kokku koguda. Uue süsteemi korral hakkaks aga korteriühistu tegema tööd just nagu pakendiorganisatsiooni eest. “Tema võtab raha, korteriühistu kogub tema eest kokku – see on absurd ju. See igal juhul ei toimi ja me oleme selle vastu,” ütles Jaadla.

Ta lisas, et kui üks organisatsioon saab oma teenuse eest raha, aga ei suuda seda nõuetekohaselt täita ja delegeerib selle korteriühistutele tasuta tegemiseks, siis ei ole see õiglane. “Kuidas see korteriühistu juht suudab tagada, et see rinnahoidja sinna pakendikonteineri kõrvale ei teki? Kas ta peab siis panema tabureti sinna kõrvale ja valvama?” küsis Jaadla.

Korteriühistute liidu juht sõnas, et ühistud ei konkureeri pakendiorganisatsioonidega, kuid tahavad olla nende partnerid. “Me oleme nõus osalema, aga makske meile. Lepime kokku, see on meie sektori sõnum. Teie tahate oma töö eest raha, meie tahame ka oma töö eest raha,” lausus ta.

Korteriühistute esindajad juhtisid tähelepanu ka sellele, et majade juures on aina keerulisem uutele konteineritele ruumi leida, et pakendite kogumisel kasutatavad ühekordsed kilekotid ei ole loodussõbralikud ja et trahvimine oleks praeguse olukorraga võrreldes ülekohtune. Kui avaliku pakendipunktiga on probleeme, siis ei trahvita ju kedagi.

Tehti ka ettepanek, et pakendiorganisatsioon annab ühistutele tasuta konteinerid, need omakorda teeksid teavitustööd, et inimesed paneksid konteineritesse täpselt seda, mis ette nähtud.

Koppel nentis, et uut süsteemi on aega harjutada, vallavalitsusel ei ole kavas muuta teenust kohustuslikuks, küll aga võib seda teha riik. Vabatahtlikku teenust rakendades selgub, millised on kitsaskohad ja kui, siis miks ühistud ei taha sellega kaasa minna.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 496 korda, sh täna 1)