Eelarvestrateegias rõhk haridusobjektidel

Kuigi Saaremaa valla arengukava ideekorje näitas inimeste põhimurena teede seisukorda, on järgneva nelja aasta eelarvestrateegia tugevasti kaldu haridusobjektide investeeringute suunas.

Eile valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise hetkeseisu tutvustanud vallaametnikud nentisid, et muudatusettepanekuid tehti neisse dokumentidesse peaaegu poolsada. Saaremaa abivallavanem Marili Niits märkis sealjuures, et ideekorje järgi on inimeste kõige suurem mure teed ja nende seisukord.

Arengukava kohaselt on Saaremaa valla visioon aastaks 2030 niisugune: uutele tuultele avatud, traditsioone hoidev, turvalise ja puhta elukeskkonnaga mere ja taeva kaudu ühendatud tugeva kogukonnaga saar. Arengukava ja eelarvestrateegiat tutvustati augustis Orissaares ja Kuressaares, samuti osavallakogude ja kogukonnakogu esimeeste ümarlaual ja volikogu komisjonides. Tagasisidest rääkides märkis Niits, et inimesi on üllatanud arengukava üldsõnalisus, samas on suure valla puhul selline lähenemine mõistlik. Lisaks on võetud suund valdkondlike arengukavade koostamisele.

Valla tugiteenuste osakonna juhataja Alo Heinsalu ütles, et eelarvestrateegia on suuresti matemaatika, mis tugineb kolmele asjale – ühinemisleping, suured taristuobjektid, millele on võimalik saada kaasrahastust, ja objektid, mis on juba ühinemise eelselt töös olnud. Ta nentis, et ühinemislepingus on kokku 46 investeerimisobjekti kogumaksumusega 22 miljonit eurot, kuid mitte kõik ei sisaldu järgneva nelja aasta eelarvestrateegias. Ja kui need lepingu kehtivuse perioodil ehk siis enne tulevasi kohalikke valimisi tegemata jäävad, sõltub juba järgmisest vallavolikogust, kas need võetakse ette või mitte.

Heinsalu tõdes, et kuigi inimeste soovid on seotud teedega, ei saa haridust alatähtsustada. “Teed on need, mida mööda küll iga päev sõidetakse, aga lapsed tuleb ka ära koolitada ja korralikus keskkonnas,” sõnas ta. Heinsalu lisas, et nelja aasta pärast on Saaremaal uus riigigümnaasium ja suured koolid korda tehtud, mis annab võimaluse keskenduda teistele valdkondadele.

Heinsalu nentis ka seda, et strateegias kavandatud investeeringud nõuavad valla laenukoormuse viimist seaduses lubatud ülemmäärani. “Ühinemislepingu täitmiseks me peame seda tegema,” sõnas ta.

Seaduse järgi tuleb arengukava vastu võtta 15. oktoobriks. Küsimusele, mis juhtub siis, kui vallavolikogu seda mingil põhjusel selleks ajaks ei kinnita, vastas Heinsalu, et valda kindlasti ei likvideerita. Ja küllap suudetakse tulevaks nädalaks kokku panna dokument, mille volikogu siiski heaks kiidab.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 496 korda, sh täna 1)