Kuressaare muusikakool hakkab pärimusmuusikat edendama (3)

HELIPROOV: Eva proovimas, kuidas kõlab Hiiu kannel muusikakooli kammersaalis.
MAANUS MASING

Kuressaare muusikakooli vastse pärimusmuusikaõpetaja Eva Uri tööks saab uue valdkonna ülesehitamine ja populariseerimine.

“Pärimusmuusika liin on meil majas puudu olnud,” ütles muusikakooli direktor Tarmo Berens. Varem tegeles koolis kapellimuusikaga akordioni- ja kandleõpetaja Leida Viira, kes on nüüd juba pensionil. “Ega keegi keela õpetajatel ka sellist muusikat mängimast, kuid metoodilisel kujul meil pärimusmuusika õpet ei ole,” nentis Berens.

Koolijuht tõdes, et üks asi on repertuaar, teine asi muusikalisele materjalile lähenemine. “Rahvamuusikas on omad nüansid, mida näiteks klassikalise muusika viljelejad ei kasuta, ei oska,” selgitas Berens.

Tühimiku täitmiseks kuulutas kool suvel välja konkursi vastava spetsialisti leidmiseks, mille tulemusena hakkab nüüd koolis pärimusmuusikat õpetama Eva Uri.

Pärast keskkooli lõpetamist TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse pop-jazz osakonda astunud Uri lõpetas 2006. aastal hoopiski kirikumuusika eriala. Tema diplomitööks oli rahvapärane ja isekirjutatud regilauludega leinapäevamissa.

Regilauluga sidus Evat ka laulmine folk-metalbändis Raud-Ants, kelle missiooniks oli eesti vana regilaulutraditsiooni propageerimine nüüdisaegse rockmuusika läbi, kus peamiselt naiselikke tekste ja viise kombineeriti raskemate metalikõladega. Raud-Antsu 2005. aasta esinemise kohta Viljandi Folgil kirjutati, et Eva lauldud “Isakodus ja mehekodus” olid festivali “mõjuvaimad viis minutit”.

Eva Uri esitab ka teiste maade rahvamuusikat, kokku üheteistkümnes keeles. Aga nagu ta ise ütleb, on tema jaoks olulisimad enda autorilaulud, millest tänaseks on Eva Mitreikina artistinime all kahe plaadi jagu ka salvestatud.

Muusiku ja pedagoogi viimane töökoht oli tal Alatskivil solfedžo-, Hiiu kandle ja klaveriõpetajana. Eva on muuseas välja töötanud omalaadse interaktiivse ja mängulise solfedžoõpetuse meetodi ning viinud läbi ka sellealaseid koolitusi muusikaõpetajatele.

Poolteist nädalat tagasi teisest Eestimaa otsast ühes perega Saaremaale Mändjalga kolinud Eva ütles, et elumuudatusele aitas kaasa see, et Kuressaare muusikakoolis oli hea sõbranna juba ees. “Tundus, et siin on suuremad eneseteostuse võimalused,” lisas ta. “Saaremaa on väga eriline koht. Kõik, kes siit pärit on, igatsevad ikka siia tagasi. See on väga haruldane, sest teiste kohtade puhul tavaliselt nii ei ole,” nentis Kohtla-Järvel sündinud ja kasvanud naine. “Siin on niivõrd ilus ja inimesed on väga lahkelt vastu võtnud. Koolis on ka hästi tore õhkkond.”

Pärimusmuusika õpe hakkab toimuma nii individuaalselt kui ka gruppides. Praeguse plaani järgi on soov luua koolis kaks ansamblit, üks noorematele, teine vanematele õpilastele. Ansambli liikmed saavad laulda ja kõiki instrumente mängida. Aga võimalus on ka näiteks tšelloõpilastel lisapillina õppida Hiiu kannelt või flöödiõpilastel pikkvilet.

Koolijuht Berens nentis, et huvi valdkonna vastu tuleb hakata järk-järgult kasvatama. “Esimesel aastal katsume kaasata ka koolis teistel erialadel õppivaid noori, saame seda valdkonda rühmatöösse sisse tuua,” lausus ta.

Eva ise on esmajoones huvitatud pärimusmuusikast kui juurtest ja alginspiratsioonist. “Selle kaudu jõutakse omaloominguni, soov on, et lapsed hakkaksid ka ise lugusid tegema. Vanasti oli ju nii, et lauldi ja sõnu mõeldi kohapeal välja,” rääkis ta.

Igal juhul hindab Eva uue ameti heaks ja põnevaks väljakutseks. Kasvõi selle pärast, et tal on hulgaliselt erinevaid pärimuspille, mida õpetada.

Tema põhiinstrument on klaver, mida ta õpib jätkuvalt edasi Rootsis elava Lubomyr Melnyku juhendamisel, kes on maailma üks kiiremaid pianiste. Melnyk on välja mõelnud unikaalse jätkuvtehnika, mida Eva nimetab teraapiliseks tai-chiks klaveril.

Lisaks valdab ta orelimängu, flexatoni, monohorni, poognaga saagi, kitarri, ukulelet, pikkvilet. Hiiu kannelt õppis Eva Meelika Hainsoo juures, pikkvilet Cätlin Jaago käe all. Huvitav on see, et Eestis kutsutakse pikkvilet Norra vileks, aga Soomes miskipärast Eesti vileks.


Raud-Ants
Raud-Ants on eesti folk-metalansambel, mis on ühendanud eesti vanemat rahvalaulu ja raskemat rock-muusikat. Ansambel asutati aastal 2002, liikmed nimetavad seda ka külakapelliks. Suvel 2005 üllitas Raud-Ants plaadi “Karjasepõli”. Oktoobris 2006 osales ansambel Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte lauluvõistlusel Liet Lavlut ehk nn alternatiivsel Eurovisionil Östersundis Rootsi Lapimaal.

Eva Mitreikina
Eva Mitreikina soololooming on nii regilaulust kui ka kirikumuusikast üsna erinev. Artist saadab oma laule ise põhiliselt klaveril või kitarril, aga ka orelil. “Kõigist žanrisiltidest mugavam ja täpsem on paigutada seda imekaunist plaati omadussõnadega. See on habras ja hubisev, väga üksildane, väheste värvidega muusika, meeldivalt külm, nagu on meeldivalt külm põsele kukkunud lumehelves,” kirjutas Siim Nestor 2008. aastal Eesti Ekspressis plaadi “Eva Mitreikina” kohta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 545 korda, sh täna 1)