LUGUSID ETTEVÕTLUSSAARELT: Äriidee järgmiseks sajaks aastaks

Tarmo Virki

“Kadakamarjad on varandus, mis siinsetelt kadakatelt sügistormidega igal aastal maha pudeneb,” tõdeb saaremaise Lahhentagge džinni tootja Tarmo Virki.

Joseph Flach sündis 28. detsembril 1857 Aschaffenburgis Baierimaal. 25-aastaselt sai tast Londonis ettevõtja.

Tänaseks on Joseph Flach ja Sons tegutsenud 18 aastat üle-eelmisel sajandil, terve eelmise sajandi ja juba 18 aastat käimasoleval sajandil. Ettevõte on nende aastate jooksul kasvanud välja oma esimesest väikesest Londoni kontorist mitmete ladude omanikuks ja üheks maailma tuntumaks taimedega varustajaks džinnide ja paljude teiste jookide valmistajatele.

Kui suhtlesin kahe aasta eest kadakamarjaturu detailide osas Stephen Flachiga (oletan, et mitmendat põlve järeltulija tolles perefirmas), oli suhtumine äärmiselt professionaalne ja mõistev. Alustavat ettevõtjat nõustasid nad rahulikult ja põhjalikult nii kadakamarjade päritolu kui ka detailide osas.

Meie jookide jaoks on kadakamarjad loomulikult Saaremaalt, aga muljet avaldav oli Flachide suhtumine ja teadmiste pagas. Eks 130+ aastat kasvatab ju teadmiste kultuurikihi väga-väga paksuks.

Milleks aga rääkida Saaremaal saksa juurtega Inglismaa Flachidest? Otsene seos tuleb ju meie suurimast kohalikust loodusvarast – kadakamarjadest.

Kilo kuivatatud kadakamarja maksab maailmaturul umbes 10 eurot. Arvestades sellega, et oma osa võtavad vahendajad, transport, on ilmselge, et Vahemere maade korjajatele jääb paar eurot kilo eest. Paari tunniga jõuab tõhus korjaja, nagu näiteks meie disainer, korjata kaks ämbritäit marju. Ja korje hooaeg on pikk – augustist sügistormideni, kohati kuni lume tulekuni.

Samas, kui imetilluke osa Saaremaa kadakamarjasaagist saab igal aastal korjatud? See on varandus, mis siinsetelt kadakatelt sügistormidega igal aastal maha pudeneb.

Kadakamarja kasutuseks on palju muid võimalusi, aga ainuüksi Euroopa džinniturg on väärt 2,5 miljardit eurot aastas ja see kasvab igal aastal 5–6%. Ettevõtteid on palju ja igasugune omapära, eriti džinni jaoks niivõrd tähtsa komponendi kui kadakamarja osas, annab ettevõtetele selge konkurentsieelise.

Kui meie piirkonna džinnitootjatega arutada, kuidas nad kohalikku kadakamarja kasutavad, hakkab enamik suuremaid ettevõtteid rääkima sellest, kuidas nad väga tahaksid kasutada, aga saagikus on liiga muutlik ja marjad on hoopis teistsugused ning nende keemiline koostis on hoopis teistsugune kui tööstuses peamiselt kasutatavatel Balkani marjadel. Ning see nimekiri selgitustest jätkub ja jätkub.

Tegelikult on suurim väljakutse ilmselt siiski tarne – kui teil oleks vaja tuleval talvel kasutada tootmises näiteks tonn või kaks kohalikke kadakamarju, siis kuidas te selle koguse hangiksite? Praegu ei ole see lihtsalt võimalik. Nõudlus on turul olemas, lisaks meile endale oleks vähemalt üks Kesk-Euroopa tootja kohe valmis neid ostma.

Lööge numbrid ise kokku – see võiks olla mõnele kohalikule noorele väga mõistlik äri-idee. 10 eurot kilo, vähemalt 2–3 kilo tunnis…

Enne palga saamist kulub osa sellest loomulikult maksudele – nii sotsiaalmaksud kui ka tulumaks söövad sellest suure osa. Seega, et 30 eurot tunnis teenida, tuleks siiski korjata 6 kilo tunnis, aga ka see ei ole üldse võimatu.

Millega veel arvestada tuleks? Ilmselt oleks vaja toidu käitlemise jaoks luba taotleda. Samas on tegemist ju ravimtaimede korjamisega, aga eks see tuleks üle küsida. Töövahendid on ämber ja kindad.

Eratarbeks on marjade korjamine lubatud, aga ettevõtluse puhul tuleks maaomanikult luba saada, mõnel puhul võib see kindlasti keeruline olla. Tuulates saab marjad puhtaks suhteliselt kerge vaevaga. Sadade kilode kuivatamiseks ja säilitamiseks tuleb mõistlik lahendus leida. Kuivatamiseks võib sobida mõni tilluke vana viljakuivati.

Ettevõtjaportaali kaudu saab konti murdmata asutamispaberid tehtud.

Ja kui sel sügisel veel ettevõtet asutada ei julge, siis katsetama/õppima võib kadakapõõsaste vahele ikka suunduda. Klient on siin.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)