Uuring: nooremad õpilased on kooliga rohkem rahul (8)

TÕNU ERINI sõnul tema jaoks tulemustes midagi üllatavat ei olnud.
TAMBET ALLIK

Sihtasutuse Innove ning haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud rahuloluküsitluses lõi kaasa ka 16 üldhariduskooli Saare maakonnast, kes said selle kohta uue õppeaasta eel tagasisideraporti.

Kuressaare Vanalinna Kooli kohta näitas raport, et kooliga rahulolu on kõige kõrgem 4. klassides – 4,4 palli viiest, seega kõrgem ka Eesti keskmisest, 3,9 pallist). 8. klasside tulemus oli aga 2,6 ning alla Eesti keskmise (3,1).

“Ilmselt on siin oluline aspekt selles, et koolirõõmu pole veel esimeses kooliastmes ära jõutud rikkuda ja koostöö õpetajatega on heal tasemel,” ütles Vanalinna kooli direkor Tõnu Erin. “8. klassides on erinevate ainete õpetajaid rohkem, nõudmised erinevad ja seetõttu ka keerulisem koolieluga toime tulla.”

Põhjusena on paljud õpilased märkinud kurnava koolipäeva ja rohked kodutööd. “Siit ka koolirõõmu kadumine,” lausus Erin.

Väike kool, vähem stressi

Kooli maine on hea 4. klasside õpilaste (4,7, Eesti keskmine 4,5), õpetajate (4,6 ja 4,3) ja lastevanemate arvates (võrdselt 4,2). Kaheksandike arvates on see 3,0 (3,5).

“Kooli mainet mõjutavad õpikeskkond – ruumid, õppevahendid, digi – ning omavahelised suhted,” selgitas Erin. “Ilmselt on vanemad õpilased kriitilisemad õpikeskkonna suhtes ja ka omavahelised suhted eri tasanditel on mõnevõrra keerulisemad.”

Tagasiside näitas, et neljandikele meeldivad õpetajad, klassikaaslased, koolitoit ja vahetunnid. Samas leiti, et tunnid on liiga pikad ning lärmi ja kiusamist võiks olla vähem.

8. klassi õpilaste meelest on koolis head õpetajad ja sõbrad, samas võiks olla parem koolitoit ja vähem kontrolltöid ning ka koridorid võiksid avaramad olla.

“Head meelt valmistab kooli maine küllaltki kõrge tase,” rääkis ta. “Kiusamise suhteliselt madal tase valmistab ühelt poolt rõõmu, aga kuna seda ikkagi esineb, siis väga rahul olla ka ei saa. Kindlasti oli teada, et ruumide olukord ja õppevahendite mitte just suur arvukus ei paku rahulolu ja oleme nende teemadega jõudumööda tegelenud. Digivahendite osakaal on suurenenud, kuid ei rahulda veel kooli vajadusi.”

Õpetajate meelest on neil head võimalused enesetäiendamiseks ning professionaalsed kolleegid. Samas on normkoormus nende hinnangul liiga suur ning digivahendeid võiks olla rohkem. Lapsevanemate arvates on positiivne see, et kool on väike ja stressi seega vähem, õpetajad asjatundlikud ja inimlikud. Samas leiti, et õppekavad on liiga mahukad ja koduseid töid liiga palju.

Muhu põhikool sai rahuloluküsitluses viiepallisüsteemis hindeks “neli”. Neljanda klassi õpilasi oli küsitluse päeval kohal liiga vähe – kõigest neli – ning seetõttu nemad arvajateks ei kvalifitseerunud, tõdes kooli direktor Andres Anton.

“Kuna kaheksas klass on meil suhteliselt väike, siis mõnda väga uut või kohest kursimuutust nõudvat seika me ei täheldanud,” rääkis Anton. “Nagu ikka, on lapsed kõige rohkem rahul sööklaga ja kõige vähem digivahenditega – neid võiks alati rohkem olla.” Antoni sõnul näitas küsitlus, et õpilastele valmistavad rõõmu projektipäevad ja samas meelehärmi ranged õpetajad. “Koolipäevad tunduvad vahepeal pikad ja kui juhtud puuduma, siis tundub, et on palju koduseid töid,” lausus Anton. “Üldiselt on meie õpilased oma kooliga rahul ja soovitavad seda teistelegi.”

Rahul on Antoni sõnul ka õpetajad ja lapsevanemad.

“Meil on nii neljanda kui ka kaheksanda klassi, nii õpetajate kui ka lapsevanemate tagasiside valdavalt positiivne,” kinnitas Lümanda põhikooli direktor Liia Raun. “Kui vaadata erinevate valdkondade tulemust – ligi 4,5 punkti viiest –, arvan, et meil läheb päris hästi.”

Rauna sõnul näitas 38 lehekülje pikkune tagasiside, et Lümanda kooli tulemused, mis näitavad laste rahulolu ja seotust kooliga, on kõrgemad kui Eestis keskmiselt. Samuti hindavad õpilased suhteliselt kõrgelt kooli mainet.

4. klassi õpilased hindasid rahulolu oma kooliga keskmiselt 4,3 punkti, kooliga seotust aga 4,5 punkti vääriliseks. Õpikeskkond sai aga hindeks 4,7.

8. klass hindas kooliga rahulolu 3,8 punktiga, seotust oma kooliga aga 4,5 punktiga. Õpikeskkond sai neilt hindeks 3,7.

Koolipere hea suhtlus

“Õpetajate rahulolu on igas aspektis suhteliselt kõrge,” märkis Raun. “Eks meil ole hea kollektiiv ka.”

Küsitlusele vastanud tõstsid esile väikeste klasside eelist, mis võimaldab õppetöös individuaalset lähenemist. Ka hinnati üsna kõrgelt koolipere häid omavahelisi suhteid. Mõned küsitluses osalenud avaldasid siiski arvamust, et kas kõiki erivajadustega õpilasi peaks ikka õpetama tavaklassis.

“Ilmselt on samad probleemid kõigis koolides,” nentis direktor Raun.

Küsitlusele vastanud 31 lapsevanema tagasiside järgi oli tulemus, mis näitas laste rahulolu kooliga, 4,3 punkti. “Lastevanemate suhted klassijuhatajaga, info levik – kõik on saanud päris ilusad hinded,” tõdes Liia Raun.

Tänavu veebruaris-märtsis toimunud küsitlus hõlmas üldhariduskoolide 4., 8. ja 11. klassi õpilasi. Lisaks küsitleti õpetajaid ning 1.–9. klassi lapsevanemaid.

Elektroonilise küsitluse eesmärk oli mitmekesistada õppe kvaliteedi kohta saadavat tagasisidet ning luua võimalused õpilaste heaolu ja toimetuleku süstemaatiliseks jälgimiseks.

Küsitlusest selgus, et kõige kõrgemaid rahuloluhinnanguid andsid 4. klassi õpilased, põhikooli lõpuks õpilaste hinnangud langevad ning gümnaasiumis rahulolu kooliga jällegi kasvab.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 865 korda, sh täna 1)