Kas saarlase palk on ikka Eesti madalaim? (12)

“Meile meeldib võrrelda end oma naabriga või tuttavaga. Kellel on ilusam auto, kellel parem elamine. Samuti meeldib meile võrrelda sissetulekuid,” kirjutab Saare arenduskeskuses Lääne-Eesti regiooni ettevõtluskonsultandina tegutsev Urmas Treiel. “Regulaarse järjekindlusega kuuleme, et taas on Saare maakonna töötajate palk Eesti viimaste hulgas või suisa viimane. Suheldes naabermaakondade inimestega ja konsulteerides ka Läänemaa ja Hiiumaa ettevõtete juhtidega, tundub, et midagi on pildil valesti.”

Kertu Kalmuse lugu 29. augusti Saarte Hääles “Saarlaste palk ei taha madalamate seast tõusta” andis juhtlõnga selle pildi lahtiseletamiseks. Tavaliselt käsitletakse keskmise palgana brutopalka, aga selle kõrval võiks vaadelda ka mediaanpalka. Artiklis väideti, et Saare maakonna mediaanpalk on Eesti maakondade mediaanpalkadest viies.

Mediaan on järjestatud arvrea keskmine liige. Mediaanpalgast saavad pooled palgatöötajad vähem ja pooled rohkem palka. Samas keskmise palga leidmiseks jagatakse brutokuupalkade kogusumma töötajate keskmise arvuga. Nii arvutatud keskmisest palgast kõrgemat palka saab vaid umbes veerand töötajatest.

Mediaanpalk Eesti kuues

Maakonniti mediaanpalga võrdlust vaadeldes võib väita, et Saaremaa töötaja keskmine palk on igati võrreldav Eesti teiste maakondade palgatasemega. Teistest kõrgem on vaid Harjumaa vastav näitaja, aga ega Saaremaa mediaanpalk kuuendana jää eriti kaugele. Samas brutopalga võrdluses on palkade vahed maakonniti oluliselt suuremad.

Millest siis brutopalga ja mediaanpalga nii suur vahe? Saaremaal töötab väga vähe töötajaid sektorites, mis Tallinnas ja Harjumaal väga jõuliselt palgakasvu veavad (infotehnoloogia, finantssektori ja juhtivtöökohtade töötajad).

Teisalt on meil konkurentsitult rohkem töötajaid kõige madalamate palkadega majutuse ja toitlustuse sektoris. Saare maakonnas oli tänavu teises kvartalis selles sektoris töötajaid 12%, Pärnu ja Lääne maakonnas vastavalt 8% ja 6%, ülejäänud maakondades 2–4%. Sellest siis ka suur erinevus Harju- ja Saaremaa palkade võrdluses – Saare maakonna mediaanpalk on Harjumaa vastava näitajaga võrreldes 85% (vastavalt 952 ja 1127 eurot), samas kui brutopalk vaid 68% (vastavalt 977 ja 1469 eurot).

Igati konkurentsivõimeline on meie maakonna töötleva tööstuse sektori palgatase. Ja see on peamine, sest just töötleva tööstuse edukusest ja selle sektori ekspordimahtudest sõltub piirkonna majanduse käekäik.

Tallinna ja seda ümbritseva “kuldse ringi” palkade erinevused on oluliselt suuremad kui meil. Võib väita, et saarlaste palkade erinevused on Eesti väikseimad ehk Saaremaa keskmisest palgast saab kõrgemat palka proportsionaalselt rohkem töötajaid kui teistes Eesti piirkondades.

Hoiame vedurist kinni

Samas tähendab see, et kuigi töölise palk on hea, siis kõrgemapalgalisi töökohti meil napib ja see tõmbab tippspetsialiste nii Tallinna poole kui ka piiri taha. Seda näitab ka Saaremaalt väljaspool töötavate saarlaste keskmine palk 1279 eurot (2017. aastal), mis selgelt ületas vabariigi keskmist, 1221 eurot.

Tõmbaksin pildi veelgi laiemaks. Euroopa Liidu keskmiste palkade muutus on viimastel aastatel olnud 2–3% aastas, Eestis 6–7%, Saaremaal kuskil 5% peal. Vahest on see hoopis meie õnn, et meil on nii tugev vedur Tallinna näol ees, mille sabast kinni hoides kihutame me hoopis muust maailmast kiiremini.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et saarlane saab konkurentsivõimelist palka nii Saaremaal kui ka väljaspool kodusaart. Samas vajame just kõrgema kvalifikatsiooniga ameteid ja IKT valdkonna töökohti.


KOMMENTAAR

Rainer Paenurk

Rainer Paenurk,
Saare arenduskeskuse juhataja:

“Saaremaa madala keskmise brutopalga teemat meeldib ajakirjanikele ikka ja jälle üles korjata. Kõigel on oma põhjus ning “keskmistatud” andmetel põhinev statistika ei peegelda paraku piirkondlikke eripärasid ja nüansse.

Me kõik teame, mis toimub Saaremaal maikuust augusti keskpaigani – kohvikud ja turismiettevõtjad ärkavad talveunest, sest üha suurenevale turistide hulgale tuleb pakkuda kohalikke teenuseid.

Turismifaktor on suvisel ajal Saaremaal oluliselt suurem kui mujal Eestis. Just sesoonse turismifaktori (majutus, toitlustus, teenindus) tõttu kasvab hõivatute määr suvekuudel hüppeliselt. Toitlustuses, majutuses ja teeninduses laiemalt on tavapärane nn graafikupõhine töö, mil paljudel ei tule kuu lõikes normtunde täis, st inimesed, tihti suvepuhkusel noored, rakendavad end osakoormusega.

Kahjuks ei kajasta aga praegune maksu- ja tolliameti (MTA) hallatav töötamise register nn osakoormust ning statistikaamet teisendab palgad täiskohtadele. See tähendab, et iga osakoormusega töötava inimese palk kajastub statistikas täiskoormusega töötava inimese töötasuna. Sellest tulenebki Saaremaad saatev taak, miks meie keskmine brutopalk niivõrd madal näib. Turismisektor ei kao meilt kuhugi, mistõttu see teema jääb meid ka edaspidi saatma, kui MTA ja statistikaamet töötamise registris osakoormuste kajastamist omavahel kokku ei lepi. Oluliselt pädevam komponent, mille alusel meid teistega võrrelda, on mediaanpalk. Samuti on Saaremaa majandust vedavate sektorite keskmised palgad täiesti võrreldaval tasemel ülejäänud Eestiga. Võrrelda tuleks võrreldavat.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 813 korda, sh täna 1)