Mudilaste nohu tekitab vastakaid arvamusi (17)

VÄRSKE ÕHK JA LIIKUMINE TULEB KASUKS: Lasteaiaõpetaja Piret Kaasik leiab, et lapse tervisesse tuleb panustada aastaringselt. Pildile jäid koos õpetajaga Kuressaare Ristiku lasteaia Päikesekiirte rühma mudilased Adeele-Mia Väer ja Kaspar Truu.
Maanus Masing

Sügise edenedes aina aktuaalsemaks muutuv küsimus, kas nohust ja köhast last ikka tohib lasteaeda tuua, jagab arvajad kahte leeri.

Kolme lapse ema Kristi Kiil, kelle tütar tänavu juunis lasteaia lõpetas, pooldab seda, et nohune-köhane laps jäetaks rühma toomise asemel pigem koju taastuma. 

“Seda eriti köha korral,” ütles ta. “Vahel piisab ühest-kahest päevast ja lapsel on tervis palju parem. Nii on olnud vähemasti mu enda lastega. Mul on selle koha pealt muidugi palju vedanud, et neil on hea tervis.”

Kiili hinnangul on peamine põhjus, miks osa vanemaid oma haige lapse siiski lasteaeda toob, kartus hoolduslehele jäädes palgas kaotada või tööandjat pahandada. “Arved tahavad samuti maksmist, ka lasteaia oma,” lisas ta.

Kiili sõnul töötab ta ise vaba graafiku alusel ja on seetõttu saanud oma lapsi kodus ravida, kui need on tõbised olnud.

“Tööl käivat inimest ei saa aga sundida koju jääma,” rääkis Kiil. “Samas, kui tuua üks haige laps aeda, on kahekümnel perel risk samuti see viirus saada. Ma ei teagi, kumb on hullem, kas rahaline kaotus või teiste, sealhulgas õpetaja, nakatumise risk ja nende pahameele osaks saamine.”

“Mina kahe väikese lapse emana olen sel nohuteemal juba pikalt vaielnud,” ütles Kuressaares elav Mari (nimi muudetud – toim). “Lasteaiaga isegi vähem, küll aga teiste vanematega. Mari sõnul tuletatakse juba sügise hakul vanematele kõikjal meelde, et enda ja teiste lastest hoolitaks ega toodaks tatiseid lapsi lasteaeda.

“Olen selles, kohati kurjaks paisuvas vaidluses üritanud alati argumenteerida, et kui laps tunneb end hästi, aga tema nohu kestab kuu aega või ta pisut köhatab, kas mul tuleks siis temaga põhimõtteliselt töölt koju jääda?” lausus Mari.

Tema sõnul ei maksa vanematel oma lapse haigestumises kohe süüdistada teist, nohusena lasteaias käivat last. “Viiruse võis ju saada kust iganes, mitte tingimata rühmakaaslase käest, kes nohusena lasteaeda tuuakse,” tähendas ta.

Naise hinnangul on tegemist valusa teemaga, mille osas isegi arstid üksmeelel pole ning mis lapsevanemad kahte lepitamatusse leeri jagab.

Ei kiida heaks

Kuigi nohuste-köhaste laste aeda toomise probleem puudutab ilmselt kõiki lasteaedu, tegime seekord juttu Ristiku lasteaia õpetaja Piret Kaasiku ja direktor Monika Talistuga.

Piret Kaasik kinnitas, et ei kiida lasteaiaõpetajana ega emana heaks seda, kui nohune-köhane mudilane teiste hulka tuuakse.

“Sellesse ei saa sallivalt suhtuda,” leidis Kaasik, rõhutades, et nohu ja köha on haigusnähud. “Terve laps ei ole tatine. Kui laps tuleb nohusena lasteaeda ja oma tatiseks saanud kätega mänguasju ja kõike muud katsub, kandub nohu rühmas kiiresti edasi. Rääkimata sellest, et niisugune olukord on ebahügieeniline.”

Piret Kaasiku sõnul tuleks lapsel nohu kodus korralikult välja ravida – siis viirused teda nii sageli ei kimbuta. “On aga vanemaid, kes ei võta nohu tõsise haigusena ega ravi last sellest terveks, vaid toovad haigusnähtudega lapse lasteaeda,” nentis Kaasik.

Kaasik tõdes, et igal sügisel räägitakse lapsevanematele sellest, et kui ilmnevad esimesed haiguse märgid, tuleks last ravima hakata. “Kui laps muutub natuke nohuseks ja hakkab köhatama – võtke nädalavahetusele kasvõi üks päev lisaks ja ravige last looduslike vahenditega, siis ei jää ta päris haigeks,” soovitas Piret Kaasik. “Kui haigust mitte ennetada, kulub hiljem ravimiseks juba palju pikem aeg. Samuti peab vanem aastaringselt lapse tervisesse panustama, et tema immuunsüsteem tugevam oleks.”

Ravige kodus

Direktor Monika Talistu lükkas ümber mõne lapsevanema arvamuse, nagu soovitaks lasteaed jätta nohuse ja köhiva mudilase koju seetõttu, et õpetajatel kergem ja mugavam oleks. “Soovitame lapse koju jätta tema enda ja teiste tervise huvides,” rõhutas direktor.

“Kui õpetaja näeb, et laps on loid ja tunneb end halvasti, võtab ta vanemaga kindlasti ühendust,” rääkis Talistu. Tema sõnul on neidki vanemaid, kes õpetaja soovitust last aeda mitte tuua eiravad. “Siis pean mina direktorina lapsevanema poole pöörduma,” lausus Talistu.

Direktori hinnangul jätab see, kui soosida nohuste laste lasteaeda toomist, vanematele laia mängumaa. “Selline võimalus muudab olukorra hullemaks ja seda laste kahjuks,” leidis Monika Talistu.


Juhend lasteaedadele

Eesti perearstide seltsil on äsja valminud juhend, mis mõeldud lasteaedadele ja mille järgi otsustada, kas laps on piisavalt hea tervise juures, et teda lasteaeda vastu võtta. Juhendi autor on Saaremaa juurtega perearst Karmen Joller, Eesti aasta arst 2017, kelle sõnul saadetakse infomaterjal peagi lasteaedadele laiali.

“Tatised lapsed tohivad lasteaias käia,” leiab dr Joller. “Muidugi eeldusel, et laps on puhanud ja end igal muul moel hästi tunneb.”

Tohtri sõnul loetakse normaalseks haigestumise sageduseks väikelapseeas üks kord kuus kümne kuu jooksul aastas ja korraga kuni kolm nädalat. “Teisisõnu: normaalse immuunsüsteemiga 2–3-aastane laps on terve kahel suvekuul ja üks nädal kõikidel teistel kuudel,” on dr Joller kirjutanud oma Facebooki postituses.

Kui vanem märkab hommikul, et laps on ebatavaliselt väsinud, on see dr Jolleri hinnangul aga piisav põhjus, et laps koju jätta või talle vähemalt lühike lasteaiapäev võimaldada.
“Kui sinu lapsel tekivad sageli tüsistused või on tal muid terviseprobleeme, siis tuleks kindlasti rääkida sellest arstiga,” soovitab dr Joller. “Võimalusel võiks selline laps käia lasteaias lühemaid päevi või panna ta väiksemasse rühma.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 864 korda, sh täna 1)