LEIUD: Garel Püüa ütleb, et leiud on päris pikal ajaskaalal ja räägivad linnatänavate ehitusest.
2x MAANUS MASING
Kuressaare kesklinna uuendamise käigus on arheoloog Garel Püüa leidnud ka sääraseid esemeid, mida ta varem siit leidnud ei ole.
Suurimaks leiuks ja väärtuseks nüüd juba viis kuud kestnud arheoloogilise järelevalve käigus peab ta linna tee-ehituse ajaloo nii suures mahus uurimise võimalust.
“Kui sa kaevad kuskil kraavi, siis sa ei saa aru, millised on tee erinevad kihid,” selgitas Püüa. Nüüd on võimalik olnud jälgida tee-ehitust näiteks kogu Lossi tänava laiuses ning seal on paljandunud korraga kõik kihid alates looduslikust aluspinnasest kuni tänapäevase asfaldini välja. Sealhulgas ka paljukiidetud tänavasillutis.
Esemelisi leide tutvustades ütles Püüa, et neid on seinast seina. Alates arvatavasti 16. sajandist pärinevast ja “varesejalaks” nimetatud tõrjerelvast kuni eelmise sajandi keskpaiga kopikani välja. Palju on erinevat keraamilist materjali, piibuvarsi ja muud sellist. Sekka ka paar Rootsi päritolu hõbemünti.
VARESEJALG: See ese võib pärineda Liivi sõja ajast ja seda kasutati ründava väe takistamiseks.
Püüa sõnul on tänapäeval kottidesse kogutud leiud omaaegne kõige labasem prügi, mis teekatte sisse sõidetud. “Eks see prügi omal ajal kas tänavale või käimlasse visati,” ütles Püüa. Tema sõnutsi oligi huvitav, et ei tulnud välja mingeid väga vanu sillutisi, vaid oli lihtsalt prügi ja näiteks ehitusjääkidega täidetud muldkeha.
Huvitavaimaks ja ehk ka vanimaks leiuks peab Püüa metallist eset, mida teatakse “varesejala” nime all. Selliseid esemeid pilluti sõjategevuses vaenlaste ette, et takistada kas siis jala- või ratsaväe liikumist, kes endale need jalgadesse astusid. Garel Püüa sõnul võib see pärineda Liivi sõja ajast 16. sajandil, mil Rootsi vägi 1566. aastal Kuressaaret rüüstas. Püüa naeris, et “varesejalad” on universaalsed relvad. “Neid kasutasid vanad roomlased ja kasutatakse tänapäevani,” kinnitas ta.
Arheoloogi sõnul on palju leitud peenikesi keraamilise piibuvarre tükke. Säärased piibud olid vaid mõned korrad kasutamiseks ja siis visati ära. Leidude hulgas on ka näiteks tükk serviisist, mille tootja oli markeeringu järgi 18. sajandist tänapäevani hinnas olev Villeroy ja Bochi firma. Püüa lisas, et tegelikult pole kaevamised veel läbi ja huvitavaid leide võib tulla veelgi. Kaevamata on veel Vabadussõja mälestusmärgi plats ja suur osa Lossi tänavast.
Garel Püüa lubas, et koostab kindlasti ka mõne kirjatüki sellest, mida kesklinna uuendamisel leitud ja mis nende leidude taga on.
Loading ...
Oleks võinud ju mingi mõõtkavalise eseme kõrvale panna pildile
Selle varesejala ogade mõõt on u. 5cm.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Caltrop
Ja oma munakivid viige suursillale, äkki tuleb meelde milline pommiauk see on.
Seisatame selle töö nüüd taaskord pooleks aastaks ja uurime, äkki koogib veel kuskilt vanarauda ja muud PRÜGI välja.
Sealhulgas ka paljukiidetud tänavasillutis.
Kes see kiitis? Kas munsuskaitse? Meie esivanemad? Mingid arutud inimesed,kes autoga üldse ei sõida?
Ei tasu mingeid illusioone siin tekitada, see ei ole kellegi poolt palju kiidetud. Enamik inimesi ei soovi eluilmas seda jama siin teede peal näha. Aitab meie vanalinnast ja Uue tänava ristmikust küll. See on niigi kohutav seal.
Peab vast EKRE valima, ehk nemad saavad sinna asfaltiauto kohale vedada ja selle tee lõpuks korda teha.
Austatud Garel Püüa võiks ka pilgu peale visata näiteks jäätmejaama, ka seal on väga huvitavat prügi.
Ühel päeval käisin. Kujuta pilti, keegi oli tervelt pool pakki juustu ära visanud. Ei hallitanud ega midagi. Vot see oli leid.
Peaksin kah nüüd raamatu kirjutama.
Mind huvitab see, miks paigaldatud betoonplaatide paigalduskvaliteet nii ebaühtlane on. Osa plaate nagu juba ära vajunud, turul on vinged kalded välja mõõdetud, kes seal talvel libedaga käia saab?
Seda ma juba teadsin ammu, et see kõik tuleb üks lainetav ja kole plaatimine. Ei ole meite ehitajatel seda töökvaliteeti ollagi.
…turul on vinged kalded välja mõõdetud, kes seal talvel libedaga käia saab?
Nalja hakkab saama. Samas saab tööd ka valla alaline ehitusbrigaad, kes katkisi plaate hakkab välja vahetama. Kui raudarmatuurita betoonplaat on puru juba enne paigaldamist, mis saab siis kui nende plaatide peal juhtub sõitma näiteks mõni suurem kaubaauto, traktor…
Lõppeks see tohutu maapinna tònkumine.Ja oleks nàha ilusat kesklinna,et pààseda normaalselt liikuma.
Nende paigaldatud plaatide fenomenist pole, tõesti, veel aru saanud. Kas need peaksid olema kuidagi vastupidavamad või ilusamad? Siiani pole kummastki sotti saanud.