Loode tammiku taga võib jälle näha sajanditagust Saaremaad (3)

SILM PUHKAB: Veiko Maripuu on Loodenina rannas taastanud eeskujulikult kaks kilomeetrit rannajoont.
MAANUS MASING

2007. aastal riigiametist lahkunud kunagine Natura hoiualade spetsialist Veiko Maripuu on järgneva 12 aastaga voolinud Kuressaare külje all asuvast Loodenina rannast tõelise pärandkoosluspärli.

“See on ilus, täiuslik Saaremaa rand,” kiidab Maripuu Kuressaare ja Nasva vahele jäävat 2 km pikkust lammastega hooldatud rannariba. Ligilähedaselt selline võis Saaremaa lõunarannik välja näha ka sada aastat tagasi, kui kaldaservad polnud mudast pehmed, vaid mineraalsed ja rohukamar lõppes väikese sakiga.

Möödunud kümnendil keskkonnateenistuse ametnikuna töötades oli Loode tammiku taguse rannaääre kordategemine Veiko suurim unistus: “Mitte ainult suuga klõbistada, vaid ise midagi reaalselt korda saata ja tunda, kui magus see on.”

Iga algus on raske. Loodeninal, kus kõikjal laiutava pilliroo ja silmini kõrguva heina tagant polnud randa enam nähagi, võttis järje peale saamine eeldatust kõvasti rohkem aega. “Olen 12 aastaga oma tollase eesmärgi saavutanud, aga ametnikuna arvasin, et suudan seda teha kolme aastaga,” tunnistab Mäe Maatalu peremees Veiko Maripuu oma kunagist võhiklikkust.

Veiko alustas RMK rendimaal 116 ha suuruse ala hooldamist sadakonna lambaga, mis polnud piisav. Kiire kasvuga pilliroost jagu saamiseks tuleb lambad karjamaale tuua niipea, kui pilliroog pea maa seest välja pistab, kuid seda tarkust Veiko alguses ei teadnud. Sel suvel oli tal Loodenina rannas koos talledega 600 lammast, mida on isegi kolmandiku võrra normaalsest rohkem.

Põllumehe sõnul mõjub rannaalade hooldamine eriti hästi lindudele. “Linnustikule on selle mõju olnud muljet avaldavalt hea,” tõdeb Veiko Maripuu. “Rannalinnu-rikkus on siin meeletu, võrreldes varasemaga nagu öö ja päev.”

Mõeldes, kuidas inimene liigina teistelt elusolenditelt eluruumi käest ära kisub, tekitab lindudele uue elupaiga loomine maahooldajale väga hea tunde. Siiski ei maksa Veiko sõnul naiivne olla ja arvata, et Eesti üksi suudab maailmas midagi arvestatavat korda saata. “Seda siin on ikkagi ääretult vähe,” möönab Maripuu. Loodenina rannaniidu hooldamisest pole lõppkokkuvõttes hääbuvatele linnuliikidele mingit abi, kui kogu üritus piirdub vaid Saaremaa lõunaranniku kordategemisega, ent mujal rändeteel valitseb edasi korralagedus. Linnukaitse peab toimima terve rändetee ulatuses, selgitab Veiko.

Mäe Maatalu peremehe sõnul ei osanud ta maahooldajaks hakates kuidagi arvata, et see töö tegelikult nii vaevaline ja raske on. “Emotsionaalselt pakub see rahuldust, aga rahaliselt ja füüsiliselt on need 12 aastat mind täielikult koormanud,” tunnistab ta. Ka on ta hakanud mõistma põllumajandustoetuste tähtsust. “Omal ajal, kui ma ise põllumees ei olnud, ei jõudnud mulle üldse kohale, miks need põllumehed toetusi nuruvad.” Veiko Maripuu, kes on Saarte lambakasvatajate ühistu juhatuse liige, räägib, et sel aastal müüb ta ühistu kaudu Hollandisse umbes 400 lammast. Saaremaalt kokku läheb ühistu kaudu välisturule 1200 lammast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 053 korda, sh täna 1)