Muinsuskaitse lajatab: vihmavee äravool keerati tuksi (12)

Pritsumaja äravooluava.
FOTO: Maanus Masing

Kesklinna rekonstrueerimistööde tõttu ei lange mitmete hoonete vihmaveetorudest vihmavesi värskelt paigaldatud sajuveekaevudesse, vaid nõrgub vundamendi ja sademeveekaevu vahele.

Sellise vastuolu avastas muinsuskaitse Saaremaa vanem­inspektor Üllar Alev (fotol) eelmisel reedel ja saatis selle kohta eile märgukirja vallavalitsusele. Alev osutas, et vihmaveetorude kaudu vundamendi lähedusse langev ja pinnasesse imbuv vihmavesi on hoone vundamentide lagunemise ja fassaadil niiskuskahjustuste tekke peamine põhjus.

Üllar Alev ütles Saarte Häälele, et vanalinna muinsuskaitseala inspekteerides avastas ta möödapanekuid äravoolurestidega pea kõikide kesklinna vanade majade juures. “Näiteks pritsumaja juures on äravooluava ja vihmaveetoru vahel terve plaadijagu ruumi. Külmaga tekib seal korralik liuväli.”

Aga ohust jalakäijatele on muinsuskaitse vaates olulisem valesti sätitud äravooludest tulenev kahju hoonetele.

Siiani on kesklinna hoonete sademevesi jooksnud sillutisele, seejärel osaliselt pinnasesse imbunud ja osaliselt tänavate üldistesse sajuveekaevudesse valgunud. Praegu on otsustatud vihmaveetorude alla paigaldada sademevee kogumisrestid, et katustelt langev vihmavesi tänaval ei voolaks.

Seetõttu peab Üllar Alevi kinnitusel tagama, et vihmaveetorust langevast veest enamik jõuaks sajuveerestini. Samuti peab lisaks tänaval jooksva vihmavee vähendamisele olema eesmärgiks ka vundamendi läheduses pinnasesse imbuva veekoguse vähendamine.

Alevi sõnul on projekti ja ehitusreeglite vastuolule juba varem vallavalitsuse tähelepanu juhtinud Merko Infra. Seda kinnitas talle reedel ettevõtte projektijuht Leo Rahu.

Vallavalitsuse esindaja oli aga ehitusfirmale teatanud, et ehitaja midagi muutma ei pea ja iga majaomanik peaks probleemi hiljem lahendama, asendades vihmaveetorud. Kui eeldada, et omanikud siiski uuendavad vihmaveetorusid, siis on tulemus tema sõnul sobimatute pikkade põlvedega ja kohati kõnniteede piirkonnas jalakäijaid häiriv.

Üllar Alevi sõnul on aga enamik vihmaveetorusid heas korras ja remonti ei vaja. Ja et tõenäoliselt lähiajal keegi majaomanikest vihmaveesüsteeme uuendama ei hakka, valgub katusele sadanud vesi enamasti vihmaveeresti ja vundamendi vahele.

”Suurema sajuga jõuab mingi osa vett ka süliti suuna abil restini või valgub katendilt suure hooga resti, kuid seda ei saa lugeda toimivaks süsteemiks,” tõdes Alev, kes praegust lähenemist insenerina tolereerida ei saa. “Hoolimata sellest, et ka varem jooksis vihmavesi sillutisele (asfalt või betoonplaat), peaks uus lahendus olema parem ja mitte hooneid (sh mälestisi) kahjustava mõjuga.”

Saarte Hääl palus kerkinud probleemile kommentaari vallavalitsuselt. “Asja arutatakse,” oli ehitusinsener Madis Piheli ainuke kommentaar.

Muinsuskaitse tegi eelmisel nädalal vallale ja ehitajale veel ühe põhimõttelise märkuse. Nimelt on Kauba tänaval majade kõrvale munakivid ja Tallinna tänaval kõnniteedel puude ümber kinnitatud tsementmördiga.

“Need tuleb kõik üles võtta ja õigesti paigaldada,” sõnas Alev.

Ehitajaid ses osas instrueerinud ajaloolane-arheoloog ja ehitusspetsialist Tõnu Sepp ütles Saarte Häälele, et munakivide kinnitamine tsemendiga on kaasaja ehitaja mugavus, mis tee kvaliteedile kahtlemata halvasti mõjub.

”Teiseks –originaalne, 20. sajandi algupoolest pärit sillutis on paarikümne meetri kaugusel ja igaüks võib veenduda, kui erinevalt on kivid nüüd lapitud,” selgitas Sepp.


MILLES ON PROBLEEM?

Vihmaveetorude läheduses on pinnas sageli liigniiske. Vesi tõuseb vundamendis kapillaarjõudude toimel maapinna tasapinnast kõrgemale ja aurub sokli või välisseina pinnalt. Kui kirjeldatud protsess on intensiivne ja pidev, siis pole võimalik tagada, et viimistluskihid (krohv ja värv) vundamendil püsiksid. Vanematel hoonetel sageli puudub või ei toimi hüdroisolatsioon vundamendi ja seina vahel. Seetõttu jõuab vundamendist tõusev niiskus ka seina ning kahjustab analoogiliselt sokli osaga ka kiviseina viimistluskihte või põhjustab puithoone seinte alumiste puitosade mädanemist.

Allikas: Üllar Alev

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 857 korda, sh täna 1)