VEB Fondi eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise (4)

Riigikogus läbis eile esimese lugemise seaduseelnõu, mis käsitleb VEB Fondi sertifikaadiomanikele, sealhulgas AS-ile Saare Kalur hüvitise maksmist.

AS-il Saare Kalur jäi kunagises NSV Liidu välismajanduspangas külmutatud arvetele 150 000 dollarit. Eesti riik sekkus ettevõtete ja pankade vahelistesse eraõiguslikesse suhetesse ning teatas, et ettevõtetel pole õigust oma raha tagasi nõuda. Nõuded tõsteti VEB Fondi, ilma et asjaosaliste nõusolekut oleks küsitud.

Pea veerandsada aastat on ettevõtja raha kinni hoitud ja seetõttu näeb eelnõu ette ka selle perioodi eest intresside maksmist. Kahju kompenseeritaks valemi põhjal, kus inflatsioon määratakse tarbijahinnaindeksi kaudu. Maksmine toimuks eelnõu kohaselt Eesti Panga riigieelarvesse makstava kasumi pooles ulatuses ja seni, kuni kogu summa on hüvitatud.

Eelnõu läbirääkimistel ütles Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, et eelnõu on vastuolus kahe baasseadusega ja kahjunõue Eesti riigi vastu ei ole põhjendatud. Mihhail Stalnuhhin Keskerakonnast avaldas eelnõule toetust ja tegi ettepaneku laiendada hüvitise saajate ringi ning lisada eelnõusse valemi asemel konkreetsed summad. Ta lisas, et ei näe võimalust, et hüvitisotsus saaks hakata kehtima juba tulevast aastast.

Mart Helme EKRE-st leidis, et otsuse eelnõul on moraalne mõõde ja sellega tahetakse õiglus jalule seada. Enn Meri Vabaerakonnast ütles, et erakond põhimõtteliselt toetab eelnõu, kuid väljamakstavad hüvitised võiksid olla pigem sümboolsed.

Saare Kaluri juhatuse esimees Tiit Sarapuu ütles, et hoiab eelnõu esitajatele pöialt, aga teab, et neil lihtne olema ei saa ja kuna asi on jõudmas lõpusirgele, siis vahendeid nende häirimiseks ei valita. “Mind ei üllata enam miski, sest poliitilised panused on väga suured. Reformierakonnal on võimalus see saast enda koormast maha raputada, aga ma ei ole kindel, kas neil on julgust seda teha,” sõnas ta.

VEB Fondi eelnõu esitati riigikogule juba mullu septembris, tänavu mais toimus riigikogus aga eriistung, mis oli pühendatud VEB Fondile. Sarapuu käis seal ise kohal ja talle jättis arutelu hea mulje. “Kes neid ettekandeid jälgis, nende jaoks on asi selge. Umbes sama, kui “Pealtnägija” ja teiste kanalite ülevaatlikud lood. Enamus riigikogu liikmeid paistis olevat asjast aru saanud, välja arvatud Jürgen Ligi, kes mingil põhjusel oli väga närvis ja püüdis kõigile selgeks teha, et need ei saa üldse asjadest aru,” meenutas Sarapuu.

Ettevõtja sõnul on aeg-ajalt poliitikutega maailma asjadest lobisema sattudes jäänud kõlama nende seisukoht, et see on üks riigi häbiplekk ja tuleb kiiremas korras lahendada. “Enamik neist on tunnistanud, et alles nüüd, kui on avalikuks tulnud palju olulist ja seni teatud võtmeisikute poolt kiivalt varjatud infot, on ebaõigluse tegelikule olemusele pihta saadud,” lausus ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 653 korda, sh täna 1)