HEV-lapsed tavakoolis – koostöö kui võtmesõna (6)

“Haridusliku erivajadusega (edaspidi HEV-) laste arv kasvab ning lähtudes kaasava hariduse põhimõtetest on neil õigus õppida oma kodukoha koolis ehk tavakoolis,” kirjutab Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse osakonna lõpetanud Helina Ehanurm. “Õpetaja jaoks on see aga väljakutse, kuna ta peab suutma õppimisprotsessi korraldamisel arvestada kõikide tema klassis õppivate lastega.”

Tavakooli õpetajate valmisolek haridusliku erivajadusega lapse õpetamiseks on tänapäeval väga aktuaalne teema. Toetudes erinevatele uuringutele, võib üldjoontes öelda, et kaasava hariduse rakendamise probleemid Eestis ja mujal maailmas on sarnased. Üks olulisi küsimusi on õpetajate valmisolek HEV-lapse õpetamiseks tavaklassis. Seda mõjutavad mitmed tegurid, mis on seotud peamiselt lapse erivajadusega, aga ka õpetamist toetavate võimalustega, nagu näiteks võimalus küsida abi spetsialistilt ja tugiteenuste kättesaadavus.

Tähtis on õpetaja ja vanemate koostöö

Õpetajate valmisolekut mõjutab tugevalt ka lapsevanemate kaasamine ja kaasõpilaste suhtumine haridusliku erivajadusega lapsesse. Koostöö vanematega on väga oluline, kuna vastupidises olukorras on õpetajal väga raske lapsega toime tulla. Ei piisa ainult sellest, kui õpetaja on koolis järjepidev, vajalik on ka piisav huvi ja toetus vanematelt.

Kaasõpilaste suhtumine mõjutab tugevalt seda, kas laps tahab koolis käia või mitte. Mõistvad klassikaaslased aitavad vähendada konflikte HEV-lastega.

Oma kõrgkooli lõputöös kirjutasin tavakooli õpetajate valmisolekust töötada haridusliku erivajadusega lastega. Töö raames läbiviidud empiirilise uuringuga soovisin Salme põhikooli ja Kuressaare gümnaasiumi näitel teada saada, milline on õpetajate valmisolek HEV-lapse õpetamiseks tavaklassis. Samuti otsisin uuringus osalenud inimeste toel lahendusi, kuidas õpetajaid selles olukorras toetada saab.

Andmete saamiseks küsitlesin Kuressaare gümnaasiumi ja Salme põhikooli õpetajaid ja lapsevanemaid. Uuringus osales kaksteist inimest. Intervjuude käigus kirjeldasid nad erinevaid kogemusi ja tõid välja õpetaja valmisolekut mõjutavaid faktoreid, samuti pakkusid välja lahendusi, kuidas olukorda paremaks muuta.

Uuringu tulemused näitavad, et üldiselt tulevad õpetajad toime sellega, kui klassis õpib HEV-laps, kuid nende tööd raskendavad mitmed probleemid. Lapse HEV-iga arvestamine õppe ettevalmistamisel ja läbiviimisel on aega ja energiat nõudev, spetsialiste on vähe, samuti on väike riigi rahastus.

Vahendite nappuse tõttu on õpetajad sunnitud ise otsima erinevaid võimalusi, kuidas HEV-lapse jaoks õppeprotsessi jõukohaseks teha. Õpetajate valmisolekut mõjutavad väga paljud erinevad asjad.

Õpetajate jaoks on hästi oluline saada kätte info lapse kohta. Infopuudus muudab haridusliku erivajadusega lapse õpetamise väga keeruliseks. Lisaks peeti väga oluliseks koostööd erinevate inimeste vahel, kes on selle teemaga seotud. Vaja on rohkem spetsialiste, kes oleksid õpetajale toeks, et õpetaja koormus ei muutuks nii suureks, et ülejäänud lapsed kannatavad.

Tarvis on suuremat rahastust

Lapsevanemad olid üldiselt õpetajatega rahul ja leidsid, et õpetajad annavad endast parima ning koostöö toimib. Pigem tõid nad välja seda, et takistavaks faktoriks on teised lapsevanemad, kes ei mõista ja suhtuvad eelarvamusega.

Nii õpetajad kui ka lapsevanemad arvasid, et tavakoolis haridusliku erivajadusega lapsele hariduse tagamine vajab senisest suuremat rahastust riigi poolt. Tänu rahastusele on võimalik palgata rohkem spetsialiste, kes muudaksid õpetaja töö lihtsamaks. Samuti tõid mitmed õpetajad välja, et parandamist vajavad õpetajate täiendusõppe võimalused. Koolitusi pakutakse, aga need peaksid olema praktilisemad ning jagama rohkem kogemusi ja nippe.

Mul on hea meel tõdeda, et uuringu käigus pakuti erinevaid lahendusi, mida saaks teha, et HEV-lapsed võiksid elukohajärgses koolis õppida ning õpetajatel oleks lihtsam oma tööd teha.

Kuna mu uuring hõlmas suhteliselt väikest valimit, siis on töö tulemused olulised eelkõige uuringus osalenud koolide personalile. Samas võivad õpetajate ja lapsevanemate kogemused, mis ma uuringu raames kogusin, anda lisainfot kaasava hariduse probleemide kohta ka teistele selle valdkonna spetsialistidele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 517 korda, sh täna 1)