Saaremaal kampade muret ei ole (4)

SILDID KÜLGE: Tihti arvatakse, et näiteks skeitparkides aega viitvate noorte kampadest võrsub kurikaelu.
Sander Ilvest / arhiiv

Saaremaal spetsialistide sõnul viimasel ajal kuumaks teemaks muutunud noortekampadega muret ei ole ning pilt ei ole nende kinnitusel kaugeltki nii hirmus ja kohutav, kui seda maalitakse.

“On küll noori, kes veedavad palju aega koos ja ka tülitsevad omavahel, aga kuritegelikuks kambaks neid küll nimetada ei saa,” nendib Saaremaa vallavalitsuse lastekaitsenõunik Monika Sarapuu (fotol). “Ei ole liikvel selliseid kampasid, millistest oleme meedias lugenud.” Tema sõnul on neil väga hea koostöö politseiga, kes reageerib alati väljakutsetele ja edastab sotsiaalosakonda info toimunu ja asjaosaliste kohta.

Politseinik taunib sildistamist

Sama kinnitab ka politsei piirkonnavanem Meelis Juhandi, kelle sõnul on kampadest rääkimise juures tegu sildistamisega. Noored on tema sõnutsi kampadesse kogunenud juba n-ö aegade algusest saati. “Kampade omavahelistest arveteklaarimisest on kirjutatud mitmeid laste- ja noorteraamatuid,” toob ta näite.

Talle tundub oma sõnul, et praegu on kogu see probleemistik liialt üle võimendatud. “Seda just selles osas, et ühiskonnas oleks nagu mingisugused pöördumatud muutused toimunud ja noored on kõik korraga pätiks hakanud,” lausub ta. Juhandi lisab, et noorte endi arvates pole see maailm pooltki nii hirmus ja kohutav, kui seda püütakse näidata.

Palju on kampade teema valguses välja toodud arvamust, nagu oleks praegune olukord aasta alguses toimunud maakondlike alaealiste komisjonide tegutsemise lõpetamise tulemus.

Juhandi selgitab, et praegu kehtivad alaealisele õigusrikkujale erikohtlemise nõuded. Selle peamine põhimõte on individuaalne lähenemine igale juhtumile. “Peamine eesmärk on ära hoida alaealise õigusrikkumisi tulevikus,” ütleb Juhandi, kelle sõnul tuleb välja selgitada süüteo toimepanemise põhjused ning noores tuleb tekitada arusaam teo tagajärgedest ja ta peab kandma vastutust.

Olulised on paljud tegurid

Piirkonnavanem Juhandi sõnul on Eestis aina rohkem kasutusele võetud taastava õiguse meetmeid, mis tähendab, et trahvimise, arestimise või muul moel karistamise asemel kasutatakse noorte puhul teisi mõjutusvahendeid. Nagu näiteks kahju hüvitamine või heastamine, sotsiaalprogrammi suunamine või mõni muu sobiv sekkumisviis.

“Laste puhul tuleb alati arvestada mitmeid erinevaid tegureid: millised on nende suhted oma perega, kuidas neil koolis läheb, missuguse tutvusringkonnaga nad suhtlevad ja nii edasi. Karistamist tuleks kaaluda viimase meetmena ja ainult juhul, kui mõjutusvahend ei anna tulemust,” ütleb Juhandi, kelle arvates on valitud suund õigustatud. Keskenduda tuleks sellele, et noor inimene suunataks õigele teele ja ta saaks taas ühiskonda sulanduda.

Monika Sarapuu sõnul on noorte õigele teele suunamine väga ajatundlik teema. Õige aeg läheb väga kiiresti mööda. Ta ütleb, et lastekaitsetöös tuleb rääkida noortega, kes on väga erinevatest perekondadest. “Reeglina on vanemad murest murtud,” tunnistab ta. Nad ei ole osanud midagi ette võtta ja nüüd on õigel ajal tehtud valesid liigutusi juba keeruline parandada.

Sarapuu ei saa enda sõnul öelda, kas alaealiste komisjonide töö lõppemine on midagi suures plaanis muutnud. Neid muudatusi, mida lastekaitsetöö taotleb, ei oleks komisjonide kaudu niigi võimalik ellu kutsuda. Nende ülesanne on lähendada noort tema perele, et ta ei läheks asendusperet otsima sõprade juurest. “Samuti tuleb meil perega töötades toetada väärtusi, mis on ühiskonnas olulised. Selleks on haridus, turvaline elukoht, inimõigused. Meie põhiline tööriist ongi perekond ise. Iga pere on täiesti erinev ja oma jõuvarudega. See on pikaajaline töö,” tõdeb Sarapuu.

Meelis Juhandi ütleb, et taastava õiguse meetmete põhiline mõte seisneb selles, et kõik osapooled tuleksid tekkinud olukorrast välja nii, et sellest on kõigile rohkem kasu kui kahju.

“Kui me karistame noort ja asume teda sildistama, võib see tegelikult tuua hoopis selliseid tagajärgi, mida me inimestena ja ühiskonnana ei soovi,” lausub ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 542 korda, sh täna 1)