Esimees vaid nime poolest? (12)

“Kas korteriomanikuna pean lihtsalt pealt vaatama, kuidas mu kinnisvara ühistu esimehe tegevusetuse pärast hävib?” küsib Kuressaares Vallimaa 9 asuva hoone katusekorruse korteri omanik Evelin Reinem.

Mida peab tegema korteriomanik, kui korteriühistu esimees on probleemidele lahenduste otsimise asemel “hõivatud” tegevusetusega ja küsimustele vastates vassib?

Et kogu mu lugu oleks mõistetav ka lugejale, teen sellest kronoloogilise ülevaate.

2016. aasta mais-juunis vahetati KÜ Vallimaa 9 majas välja küttesüsteem ja korrastati ventilatsioonisüsteemi. Pärast seda, augustis, tegin oma ühetoalises korteris täieliku remondi.

Tänavu veebruariks oli korteri välisseina pandud tapeet aga rikutud – läbi seina imbuva sademevee tõttu. Toa lael, välisseina nurkades on tekkinud tugev must, inimesele eluohtlik hallitus. Sademevett on läbi imbunud ka koridori laest, mis omakorda on kahe aasta eest remonditud korterit kahjustanud. Kohe, kui probleem ilmsiks tuli, teatasin oma murest korteriühistu juhatuse esimehele Janno Lätile, kes olukorraga tutvumas käis.

Tänavu mais korteriühistu üldkoosolekul kvoorumit paraku kokku ei tulnud ning nädal hiljem toimus erakorraline üldkoosolek. Seal andis Janno Lätt teada, et peame ootama 2020. aastat, kui saaks Kred­Exilt laenu, et lasta maja soojustada.

Elanikud kurtsid halvasti tehtud ventilatsioonisüsteemi üle, mainiti vett läbilaskvat katust, aga… Janno Lätt leidis hoopis, et korterelamu ette on vaja paigaldada kaks istepinki (kummagi maksumus sada eurot). Mainin vaid, et 2017. aastal soetas Janno Lätt korteriühistu esimehena maja raha eest labida, et istutada korterelamu ette üks puu…

Tänavu juulis plaanisin oma korteris taas remonti teha ja seda oma raha eest. Janno Läti sõnul ei olevat mõtet maja kindlustuse poole pöörduda. Katuse parandamisse kaasasin sel ajal maja hallanud Kuressaare Elamute Hoolduse remondimehed.

8. juulil, kui katuse kattematerjal minu palve peale avati, selgus kurb tõsiasi, et sealsete ruberoidkatete alla on ohtralt kogunenud vihmavett. Katus avatud kohal parandati. Kuidas ja milliste vahenditega, jääb mulle arusaamatuks.

Pettunud elanikud

30. augustil teatas mu korteris elav inimene (elan ise Tallinnas) – saates ka fotod ja video –, et lausvihm sajab nii rõdule kui ka koridori. Andsin sellest kohe teada Janno Lätile.

Kogu kurbloo teeb keeruliseks asjaolu, et tänavu 31. augustini oli KÜ Vallimaa 9 maja haldur Kuressaare Elamute Hooldus. Alates 1. septembrist võttis aga maja üle Pindi Kinnisvara OÜ.

31. augusti õhtul kogunes trepikoja 5. korrusele konsiilium – Janno Lätt, Einar Tinarist OÜ-st Pindi Kinnisvara ja mõlemate korteriomanike esindajad –, kes fikseerisid olukorra nii minu kui ka kaebuse teinud naaberkorteri elanike poolt.

31. augustil helistasin Einar Tinaristile ja leppisime kokku kohtumise 1. septembril. Selgitasin talle selle erakorralise kohtumise põhjuseid ja jagasin informatsiooni KÜ Vallimaa 9 tegevuse ja/või tegevusetuse kohta.

Samal päeval, 1. septembril kutsusin korteriühistu esimehe oma korterit vaatama – järjekordselt veendusime, et tugeva vihmasaju korral tungib vesi korterisse, lekkides läbi lae ning seina ja rõdu laelt lausa aknalaua peale. Janno Lätt vaatas lahisevat vett vaikides ja näris nätsu…

Veel samal päeval kõndisin viiendal korrusel ukselt uksele, et välja selgitada ühistu liikmete ja korterite elanike probleeme katusega, muresid maja laguneva fassaadi pärast jne.

Selgus, et kortermaja elanikud on suhteliselt pettunud ja nördinud Janno Läti tegevuse peale ühistu juhatuses ning paljud keelduvad protesti märgiks koosolekule minemast!

3. septembril võtsin taas ühendust Einar Tinaristiga ja palusin teha korterelamu katusele ekspertiisi, et selgitataks välja, kui ulatuslik on katuse leke ja fikseeritaks see aktina. See on vajalik, et teha remont ning meie maja saaks veel sel sügisel täiesti uue katuse. Einar Tinarist nõustus.

7. septembril olid KÜ Vallimaa 9 juurde kutsutud ehitus­ekspert Tõnis Rihvk, Pindi Kinnisvara esindaja Einar Tinarist ning minu ema, kes esindas kohtumisel mind ja tagas sissepääsu mu korterisse. Juhatuse esimees Janno Lätt kohale ei ilmunud, mis näitab selgelt esimehe jahedat suhtumist korter­elamu probleemidesse süvenemisse. Sel nädalal valmib ekspertiisiakt, mis kinnitab tõsiasja, et minu murel on alust.

Aktist üksi olukorra parandamiseks aga ei piisa – katus laseb endiselt vett läbi, ees on aga ootamas pikk ja sajune sügis…

Tagasi astuda ei soovi

Minu küsimus murest murtud korteriomanikuna on, kui kaua selline olukord kesta võib?

Kuidas julgeb Janno Lätt nimetada end korteriühistu esimeheks, kui maja laguneb koost, ja oma tegevusetuse eest võtta palgarahaks 100 eurot kuus? Kas mina, murelik korteriomanik, pean kõndima mööda katuseid, et võimalikke lekkeid avastada? Miks pean mina korterelamu probleemidele lahendusi otsima?

Pakkusin Janno Lätile, et ta juhatuse kohalt ise tagasi astuks, aga see mõte talle ei meeldinud. Lisasissetulek ju kindlustatud ja põhiline on vist see, et ta väga tahab olla esimees.

Ajalehetoimetuse poole ei pöördunud ma kaebamissoovist, vaid seepärast, et ma ei taha enam olla kui “hüüdja hääl kõrbes”, kui ühistu juhatuse esimehega vestlen. Ehk paneb mu lugu kortermajade elanikke mõtlema, keda korteriühistu juhatuse esimeheks ja liikmeteks valitakse, millised on nende kohustused ja mille eest nad vastutama peavad.


VASTASPOOLTE KOMMENTAARID

Kunagi pole kõik rahul

“Evelin Reinemi pöördumises ajakirjanduse poole on palju emotsioone ja kontekstist välja rebitud väiteid,” kommenteerib Evelin Reinemi arvamusavaldust Vallimaa 9 korteriühistu esimees Janno Lätt. “Otsesed ekslikud arvamused lükkan ümber, ent mis puudutab tema arvamust minu tegemata töö kohta – igaüks arvab seda, mida tahab.

Olen Evelin Reinemi kirjutist lugedes veidi pettunud. Mul on kahju, et me ei ole jõudnud korteriomanikuga rahuldava lahenduseni.

KÜ esimehe töö on paras peksupoisi amet: tee, mida tahad, kellegi arvates on ikka midagi valesti. Mida suurem maja, seda rohkem arvamusi. Samas teen üleskutse Vallimaa 9 majaelanikele: kirjutage mulle rohkem oma arvamustest.

Kinnitan, et mina ja teised KÜ juhatuse liikmed võtavad olukorda täie tõsidusega. Oleme vahetanud haldusfirmat ja sõlminud lepingu tehnilise konsultandiga, kes meie maja rekonstrueerimisprotsessi veab. Ka uus majahaldur Einar Tinarist OÜ-st Pindi Kinnisvara tegeleb aktiivselt probleemi lahendamisega.

2016. aastal vahetati tõesti meie majas kogu kesküttesüsteem, tarbevee- ja kanalisatsioonitorustik. Ainuke korter, kus jäid tarbevee- ja kanalisatsioonitorud vahetamata, oli proua Evelini korter, sest tema oli just vannitoas remondi teinud. Pärast radiaatorite vahetust ei toimunud enam korterite ülekütmist ega olnud enam vajadust liigse soojuse väljatuulutamiseks aknaid avada. Eks ülekütmine ja piisav tuulutamine hoidis hallituse tema korterist eemal.

Tänavu 31. augustil koos korteriomanike esindajatega korterisse sisenemisel oli kohe tunda sooja niisket õhku, mis viitas puudulikule ventilatsioonile. Ka mitmes teises ülemise korruse korteris on hallitusega probleeme. Hallitusest saame jäädavalt lahti siis, kui maja on korralikult soojustatud ja varustatud korraliku ventilatsiooniga.

Ventilatsioonisüsteemi korrastamine on Evelin Reinemi loos ekslik väljend. Korstnad puhastati, mõõdeti õhu liikumist ja kaardistati, milline korsten millise korteri juurde kuulub. Ja toimus see töö hoopis eelmisel, mitte 2016. aastal. Jällegi oli üks väheseid kortereid, kuhu sisse ei pääsenud, pr Evelini omanduses olev elamine.

Sarnane probleem katusega on meie majal olnud neli aastat tagasi. Ka sel korral ei aidanud katuse paikamine, mida tehti korduvalt. Aitas aga katuse katmine kogu trepikoja ulatuses uue kattega. Pärast seda katuse selle osaga probleeme pole. Pakkusin proua Evelinile välja sama lahenduse, temale see ei sobinud!

Praegu ootame katuseekspertiisi tulemust, et selle soovituste järgi katus remontida. Kõik see võtab aga aega ja lisaraha. Orienteeruv hinnapakkumine on KÜ-l olemas, et teha töö vastavalt sarnasele probleemile neli aastat tagasi.

Mis puutub pinkidesse, siis nende tellimise kiitis heaks KÜ üldkoosolek, millel viibis esmakordselt ka pr Evelin. Ettepaneku pinkide paigaldamiseks tegid eakad majaelanikud. Kogu eelarve oli 100 € ja selle summa piiresse ka mahtus. Sinna sisse ei ole arvestatud aega, mis kulus minul koos abilisega pinkide kokkupanekuks ja kinnitamiseks.

Märkusena olgu veel öeldud, et soovime maja soojustada ja kasutada selleks KredExi toetusi.

Selle kohta on ka olemas KÜ üldkoosoleku otsus. Ilma lisatoetuseta aga maja korda ei tee, ennast sealjuures lõhki laenamata.”


Uus haldur: eelkäija jättis oma töö tegemata!

1. septembrist Vallimaa 9 asuva kortermaja haldamise Kuressaare Elamute Hooldus OÜ-lt ülevõtnud OÜ Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Soomann põhjendab hoone kehva seisukorda eelmise halduri tegemata tööga.

“Mis puudutab Vallimaa 9 asuvat maja, on see uskumatult kurb lugu. Siiski pole see ainus omataoline. Selliseid lugusid tuleb Eestimaal iga nädal ilmsiks sadu: asjad on lohisema jäänud, on hoitud raha kokku, töid edasi lükatud. Siis, kui juba uputab, avastatakse: oi, tegelikult oleks pidanud hoone haldamise ja jooksva korrashoiuga tegelema pidevalt.

Vahel tasuks hoone elanikel endil vaadata kriitilise pilguga oma maja ja seda, kui palju haldur tegelikult selle hoone eest hoolitsenud on.

Kas Vallimaa 9 kortermajas tekkinud olukorras on korteriühistu esimees süüdi või mitte? Maja elanike omavahelisi suhteid ja suhteid ühistu juhatusega ma kommenteerima ei hakka. Mulle tundub aga, et Vallimaa 9 ühistu puhul ei ole juhatuse ja elanike vahel üles ehitatud mõistlikku perioodilist kommunikatsiooni.

Kas see on elanike, juhatuse või halduri tegematajätmine – ma ei tahaks kellelegi näpuga näidata, aga tegelikult ei tohi tekkida olukorda, kus majas on probleemid ja mitte keegi millegagi ei tegele. Sellised olukorrad lahenevad kiirelt ainult sellisel juhul, kui osapooled üksteisega suhtlevad.

Kui juhatuse ja elanike vahel on mingil põhjusel tekkinud ebakõla – kas on üksteisest valesti aru saadud või suhtlemine lonkab, on halduri töö operatiivset infovahetust organiseerida ja juhatuse liikmete dialoogi korraldada. Näiteks et teeme siin perioodilist kontrolli, vaatame üle maja katuse, keldri, torud jne. Ning kui millegi kohta on kahtlus, räägitakse sellest juhatusega ning juhatus annab selle info edasi elanikele. Teine variant on see, et haldur suhtleb otse elanikega. Mulle tundub, et Vallimaa 9 kortermaja puhul on see töö täiesti tegemata jäänud.

Asi on lihtne: katkist katust oleks pidanud nägema haldur! Ning kui seda on nähtud, oleks tulnud sellest majaelanikele teada anda. Vahet ei ole, kas juhatuse kaudu või otse. Mille jaoks siis üldse haldurit palgata, kui haldur ei korralda jooksvat kontrolli maja üle?

Selle hoone puhul oleme meie nn tulekahju kustutaja. Täna on ülikiiresti korraldatud ekspertiisid ja nüüd tuleb leida raha, et kiired tööd ära teha enne, kui märg hooaeg peale tuleb.”

* OÜ Kuressaare Elamute Hooldus juhataja Veeve Pihelpuu Vallimaa 9 kortermajaga seonduvat ajalehes kommenteerida ei soovinud. “Kui kellelgi on pretensioone, palun pöörduda otse meie poole,” ütles ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 115 korda, sh täna 1)