Vallavalitsus tõrjub muinsuskaitsja kriitikat (13)

MADIS PIHEL: Lepiti kokku, et sademeveerestid paigaldatakse majadele nii lähedale, kui vundament võimaldab.
Foto: TAMBET ALLIK/ARHIIV

Ehitusinsener Madis Pihel selgitab, miks eiras Saaremaa vallavalitsus Kuressaare kesklinna ehituse peatöövõtja Merko Infra tähelepanekut sademeveerestide ja vihmaveetorude vastuolu kohta, mida taunis nädala alguses muinsuskaitseinspektor Üllar Alev.

Millal ehitaja teavitas vastuoludest sademeveerestide osas ja millistel kaalutlustel otsustas vallavalitsus ehitaja tähelepanekut eirata?

Ehitaja teavitas nii tellijat kui ka inseneri kohe peale paigalduse algust sellest, et lähtuvalt hoonete vundamentide seisukorrast ei ole võimalik paigaldada reste seinatasapinnaga ühele joonele.

Lähtuvalt olemasolevatest vihmaveetorudest, mis lõpevad põlvega sülitiga, ei olnud see otseselt vajalik. Lepiti, et paigaldatakse nii lähedale, kui vundament võimaldab.

Kas on tõsi lõik Üllar Alevi kirjast: “Vald oli vastanud, et ehitaja midagi muutma ei pea ja iga majaomanik peaks probleemi hiljem lahendama, asendades vihmaveetorud.”?

Kuna olemasolevatel vihmaveetorudel on väga palju erinevaid lahendusi, siis ilma neid muutmata on võimatu suunata kogu vett otse resti. Seega otsustati, et sellest teavitatakse hoonete omanikke.

Millises ulatuses on vallavalitsus valmis vihmaveetorude vahetamist majaomanikele kompenseerima?

Hoonete katustelt tulevad vihmaveetorud on hoone omaniku vara ja ei olnud kuidagi mõeldud lahendada selle projekti raames.

Üllar Alev leiab, et ideaaljuhul peaksid vihmaveerestid olema enamikes kohtades vastu vundamenti või kohati servaga soklikrohvi all.

Ei näe, et praegu toimuva ehitustööga halveneks seni toimunud olukord, kus kogu katuste sademevesi jooksis lihtsalt katendile, mille seisukord oli halb ja kalle kohati hoone sokli poole. Näiteks pilt kohtumaja hoovivärava kõrvalt (vt juuresolevat fotot).

 Kuidas kommenteerite leheloo all ilmunud lehelugeja väidet, et “valla ametnikud ei julge muudatusi projektis teha, isegi vajalikke, sest kardavad sellega kaasnevat ehitushinna tõusu”? Kui palju on seni kesklinna ehitusprojekt kallinenud võrreldes hankes toodud arvudega?

Lepingu hind ei ole muutunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 884 korda, sh täna 1)