Rautsi talu päevalillepõld ulatas abikäe näljapajukil mesilastele (1)

Kasulik taim: Aarne Põri üllatuseks osutus väetisena kasutusele võetud päevalill menukaks ka mesilaste hulgas.
Foto: MAANUS MASING

Saikla taluniku Aarne Põri esmakordselt vahekultuurina mahapandud päevalillepõld osutus meeldivaks üllatuseks ilmastiku meelevalla tõttu loodetud nektarist ilma jäänud mesilasperedele.

Päevalillepõllust 400 meetri kaugusel mesilasi pidav Taavi Väli rääkis, et Aarne Põri päevalilled olid tema 20 mesilasperele suureks leevenduseks olukorras, kus kohalikud meetaimed nektarit ei andnud. “Käisin põllu juures, ühe õie peal oli nektarit võtmas neli mesilast,” rääkis Väli, kelle sõnul oli põld kuumalaine ajal mesilasi päris täis. Midagi iseäralikku mesilaste päevalillelembuses siiski ei ole, sest lõunapoolsetes riikides, nagu Ukraina, on päevalill küllaltki tuntud meetaim.

Taavi Väli sõnul saaremaist päevalillemett siiski müügile oodata ei ole. Selleks oleks päevalill pidanud varem õitsema ja tulnuks varem maha külvata. Mesi, mis sealt tuli, läks teistelt taimedelt korjatuga segamini ja eraldi päevalillemett mesinikul paraku pakkuda pole. Päevalilledelt kogutud nektar läheb mesiniku sõnul enamuses mesilaste talvesöödaks, mis muidu tulnuks mesinikul endal hankida. Internetist leitud info kohaselt pidi päevalillemesi talvesöödaks väga hea olema.

Võrreldes teiste mesilatega, kus mesilindudel pole midagi korjata, on korjes tuntav vahe. Päevalillepõllu lähedal asuvad mesilaspered tegid ka rohkem hauet ning pered lähevad talvele vastu suuremate ja tugevamatena. Paljudes kohtades augustikuus nektarit enam kusagilt ei tulnud ja paljud mesilaspered lõpetasid haudetegevuse. Taavi Väli mitmes mesilas leidus hauet vaid 2–3 raamil tavalise 7–8 raami asemel.

Saiklas asuva Rautsi talu peremees Aarne Põri rääkis, et päevalille istutas ta vahekultuurina maha 12 hektarile kohaliku mahetaluniku Ivo Salmi soovitusel. Päevalill peaks Põri sõnul sisseküntuna olema sõnnikuvääriline põlluramm, aga eks tulemused selgu järgmisel aastal, kui kartul samale põllule maha läheb. Tänavuse kuumalainega said küpseks ka päevalilleseemned. “Kes tahavad, saaksid siit lindudele seemneid korjata, ja tulla võivad ka need, kes oskavad päevalille süüa ühest suunurgast sisse ja teisest välja,” rääkis Põri.

Lisaks Aarne Põrile katsetas tavatootjatest sel aastal esmakordselt päevalille vahekultuurina ka Kõriska viljakasvataja Kaido Kirst, kes külvas päevalille Kallemäe lähedale riigimaantee äärde kuuele hektarile. “Meil on nüüd suur vald ja ühel suurel vallal peab olema ka suur lillepeenar,” märkis ta.

Kirst viitas, et möödasõitjatelt sai päevalillepõld üsna palju tähelepanu. “Kui ma oleksin pildistamise eest ja mõne õie eest, mis sealt kaasa viidi, natukene pappi saanud, siis oleks see umbes sama välja teinud, kui sain tänavu aasta viljakasvatuse eest,” rääkis talunik. Lõpusirgele jõudnud viljelusaastale suurte lootustega vastuläinud Kirst ütles, et panustas tänavu põldude ettevalmistamisse hea saagi nimel rahaliselt rohkem kui kunagi varem.

“Paraku tõi ilm maa peale tagasi ja andis mõista, et sinust ikka kõik ei olene,” tõdes kogenud põllumees, kes sai sel aastal põldudelt mulluse 1700 tonni asemel vaid 700 tonni teravilja.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 537 korda, sh täna 1)