Saaremaa päikeseparkide tootmisvõimsus suureneb kolm korda (2)

Jaht taastuvenergia toetusele on Saaremaal nagu mujalgi Eestis tekitanud põllumaale märkimisväärse päikesejaamade ehitamise buumi.

“Käib meeletu töö, paigaldame uusi parke kogu aeg,” ütles OÜ Helioest esindaja Priit Pikk (fotol), kes on projekteerinud ja ehitanud enamiku Saaremaa päikeseparkidest. Peaaegu iga nädal läheb üks  päikesepargi projekt valda kooskõlastamisele, kinnitas ta.

Kui veel möödunud aastal oli Saaremaa päikeseparkide tootmisvõimsus kokku 2 MW, siis sel aastal lisandub tootmisvõimsust umbes 4 MW jagu. Uusi, põhiliselt 200 kW võimsusega  tootmisparke on kerkinud näiteks Turja külas, Soelas, Tõnijal, Pärsamal ja Eiklas. Nii mõnegi päiksejaama omanikud on mandrilt. “Oleme pakkunud neile krunte ja asukohti Saaremaal, sest siin on palju päikest,” sõnas Priit Pikk.

Kui siiani oli Saaremaa võimsaim päiksejaam 2006. aasta suvel valminud Saikla päiksejaam (280 kW), siis nüüd lisandub maakonda üks 500 kW ja üks 400 kW võimsusega jaam.

Ettevõtja Margus Pajustel sai äsja Soelas valmis 200 kW võimsusega päikesejaam. “Mul on siin esivanemate talu ja kui sa ühte kohta juba taluks nimetad, siis tuleb ka midagi toota,” rääkis Pajuste. “Iga talu toodab energiat, mina toodan seda elektri kujul.”

Pajuste sõnul on elektri hind praegu tootjale üsna korralik. Kui eelmisel aastal maksti tootjale kilovatt-tunni eest 3,9 senti, siis praegu saab ta päevase elektri eest 6,3 senti. Kui sellele lisada veel investeeringutoetus, mida riik maksab kuni selle aasta lõpuni valmivate jaamade omanikule 12 aasta vältel 5,37 senti iga kilovatt-tunni eest, siis tasub päikesepark end ära vähem kui 10 aastaga. Kui siia lisandub veel PRIA investeeringutoetus, siis on see üsna huvipakkuv.

Kuigi paljud päikesejaamad ehitatakse põllumajandusmaale, pole põllumehed Saaremaal sellega kaasa läinud. Kõriska küla taluniku Kaido Kirstu sõnul on ta päikesejaama üle mõtteid mõlgutanud vaid väga põgusalt.

“Tegelen asjaga, mida ma oskan teha, järsku ma ei saa hakkama kõigi asjadega,” lausus Kirst. Päikesejaama ehitus nõuab arendajalt üsna suurt algkapitali, kuid võib ilmselt olla ka tasuv.

Tõnija põllumees Jaan Sink ütles, et tema on päikesejaama tasuvuse kohta koostanud kalkulatsiooni, mis näitab, et valdkonnal on omad riskid ja ettevõtmine ei pruugi end ära tasuda.

Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak rääkis, et lõppenud suvi oli erinevalt eelmisest päikeseenergia tootmiseks väga hea, andes möödunud aastaga võrreldes umbes 15% rohkem toodangut. Miinuseks oli vaid suur kuumus, mis mõjub päikesepaneelide tootmisvõimsusele negatiivselt.

Kui üldiselt võib Eesti tingimusi võrrelda päikeseenergia tootmisel Põhja-Saksamaaga, siis seda suve võib Meesaku sõnul rahulikult võrrelda Lõuna-Saksamaaga. Vahemere-äärsete aladeni Eesti tootmistingimused siiski ei küüni – seal tuleb aasta kohta 30% rohkem päikselisi tunde kui Eestis. Vahe tuleb sisse ajavahemikul novembrist veebruarini, mil Eestis paistab päikest ülivähe.

Päikeseenergia tootmisel kasutatakse prognooside koostamiseks EL-i päikeseenergia kalkulaatorit, kus on iga geograafilise punkti jaoks viimase 30 aasta keskmised näitajad (pilvisus, päikseliste tundide arv jne). Kehvematel aastatel jääb toodang kuni 10% keskmisest väiksemaks ja parematel aastatel on ta samapalju plussis. Seega võib kõige kehvema ja kõige parema aasta vahe olla kuni 20 % toodangust.

Päikeseenergia tootmine toimub aga ka pilvise ilmaga. “Päike on kirsiks tordi peal ja moodustab umbes 20% toodangust,” rääkis Meesak. Suvise pilvise päeva toodangu vahe võib võrreldes pilvitu ja päikeselisega päevaga olla 20–25%.

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 459 korda, sh täna 2)