Energiasõltumatu Saaremaa idee pole maailmas üksi

“Mida oleks meil, saarlastel õppida mingi piirkonna täielikult taastuvenergiale üleviimise plaanidest mujal maailmas?” kirjutab energiasõltumatu Saaremaa idee autor Aleksei Salumaa. “Milliseid uusi lähenemisi võiksime oma projektis välja pakkuda?”

Tänavu kevadel, 5. mail kirjutasin Saarte Hääles energiasõltumatu Saaremaa ideest. Mida aga mujal maailmas sellel alal tehtud on ja mida sealt õppida?

Suurt meediatähelepanu on  pälvinud Taanis asuva Samsø saare sajaprotsendiliselt taastuvenergiale üleviimine, mis sai alguse juba 1997. aastal. Lahenduse enda mõttes see projekt tegelikult nii huvitav ei ole, kuna varustuspidevuse probleemid on seal suurel määral lahendamata (või õigupoolest on nad lihtsalt jäetud ülejäänud Taanimaa kanda) ning vähem kui 4000 elanikuga saarel nii palju tuulegeneraatoreid üles panna, et summaarne energiakulu oleks kaetud, pole ka just teab kui keeruline ülesanne.

Samsø mängis end kõrgliiga lavale

Mida meil Samsølt tõepoolest õppida on – see on tohutu mõju ja meediatähelepanu, mida on võimalik saavutada õige idee taha koondunud laiapõhjalise ühiskondliku toetuse ja entusiasmiga. Need 4000 inimest on ennast sõna otseses mõttes ilma suuremat vaeva nägemata maailma meedia kõrgliiga lavale mänginud.

Lugejatel, kes soovivad ennast meie ülesande sisuliste probleemide ja nende võimalike lahendustega täpsemalt kurssi viia, soovitan seevastu pigem tutvuda Taani või Iirimaa 100% taastuvenergiale üleviimise plaanidega. Väga asjalikku ja detailset materjali selle kohta on palju.

Teisalt on need aga orienteeritud suurtele üksustele (terve riik) ja pikale ajavahemikule (+30 aastat). Samuti eeldavad need olulisi muudatusi inimeste käitumismallides ja toimivad suurel määral läbi nende muudatuste.

Väiksematele üksustele suunatud projektidest tasub kindlasti vaadata Ahvenamaa ja Lempäälä plaane. Peamine ammutatav info oleks siin pigem projekti fakt ise. Teame, et Saaremaaga sarnastes kohtades mõlgutatakse sarnaseid mõtteid.

Nüüd siis tagasi Saaremaale. Esiteks, maailmas on selliste projektide jaoks ruumi veel küll. Seega võiksime tõenäoliselt edukad olla ka siis, kui teiste tehtud plaane lihtsalt kopeeriksime ja asja piisava otsustavusega ära teeksime.

Teiseks, Saaremaa lihtsalt ongi sellise ettevõtmise jaoks väga soodne koht. Ühest küljest mereline asukoht ja teisest küljest suhteliselt suur pindala elaniku kohta teevad näiteks tuule, päikese ja bioenergia soodsa balansi leidmise kindlasti lihtsamaks, kui näituseks tollelsamal Ahvenamaal.

Sellegipoolest julgen ma, olles kuulanud ka mõnede erinevatelt elualadelt pärinevate inimeste arvamust, välja pakkuda mõningad võimalused meie projekti positiivseks eristumiseks ja lisaväärtuse tekitamiseks.

Sõltumatu tähendagu tõesti sõltumatut

Kõigepealt oleme arvamusel, et meie puhul peaks sõltumatu tähendama tõepoolest sõltumatut. Me ei tegele “virtuaalselt iseseisvate” süsteemidega, mis küll “kompenseerivad” taastuv­energiaga mujal emiteeritud CO2, kuid praktikas eraldi eksisteerida ikkagi ei saa. See võimaldaks meie lahendust maailmas kus tahes tiražeerida ning annaks talle sisuliselt kasuliku mudeli staatuse.

Soovitame ka, et vaatleme tuleviku Saaremaad kui minimaalse võimaliku suurusega  iseseisvate üksuste võrgustikku. Üksuse võimalikku suurust hakkavad muidugi määrama paljud asjaolud, nagu näiteks akumuleerimise ja energiapidevuse tagamise tehnoloogiad. Usume siiski, et reaalselt oleks see midagi ühe küla, keskküttepiirkonna või ka suurema  elamu ja tootmiskompleksi taolist. Lähenemisviis võimaldaks teatud taseme sõltumatuse ja ajaliselt atraktiivsed eesmärgid neile, kes asjast huvitatud. See muudaks ka kogu projekti käivitamise realistlikumaks.

Kolmandaks, kuna eeldame, et väiksemas, vabatahtlikult kokkutulnud üksuses on tarbijate käitumisreegleid lihtsam kokku leppida, siis arvame, et meie mudel peaks tarbimise juhtimise poolel rohkem toetuma algoritmiliselt paika pandud automaatikale ja vähem  inimkäitumisele.

Neljandaks. Tõdeme, et täna eksisteerivad power-to-liquid ja power-to-gas tehnoloogiad ehk tehnoloogiad, mis võimaldavad elektrienergia abil süsihappegaasist kas gaasilist või vedelkütust toota, ning mis on olulised nii akumulatsiooni kui ka transpordi probleemide lahendamiseks, on pigem suhteliselt rasked tööstuslikud protsessid. Seetõttu arvame, et arvestades Eesti teaduspotentsiaali, võiksid analoogilised biotehnoloogilised lahendused olla üks projektiga seotud prioriteete.

Seega võime kõigele eespool toodule toetudes kindlalt väita, et energiasõltumatu Saaremaa idee ei ole maailmas sugugi üksi. Loodetavasti tekitab see ka huvi kaasa mõelda või vastu vaielda. Teretulnud on igasugune tagasiside.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 248 korda, sh täna 1)