Saarlased lõid rõõmuga maailmakoristusel kaasa (1)

Läinud laupäeval toimunud maailmakoristuse päeval tehti hoogtöö korras puhtamaks ka Saaremaad.

EES- JA TAGASÕRULASTE TIIM: (Vasakult) Orm, Kaupo, Auli, Pääsu, Siiri, Vambola, Martin, Liisi ja Elve.
MARI LEPIK

Sõrve säärel talgujuhina tegutsenud Annely Kuldkepi sõnul oli nende kandi talgulistel ülesandeks rannajoon läbi käia ja kogu risu, mis teele jäi, üles nop­pida. “Inimesed küll ei viska rämpsu maha, aga see-eest meri toob randa üht-koma-teist,” tõdes ta. “Õnneks on seda vähe ja meil ei ole raske.”

Samuti talgutel osalenud Mari Lepiku sõnul oli nende saak rikkalik – talgulised leidsid nii pudeleid, kiivreid, kilekotte, kalakaste kui ka ehitusprahti ning nöörijupigi. “Mis mööda randa laiali oli, see on tulnud merepealt, aga sõjameeste laskepesasse oli küll keegi oma ehitusjääkisid toonud,” märkis Lepik.

Midagi otseselt ohtlikku nende talgupaigas ei leidunud. Kuid siiski… “Nöörijupiga saab ka igasugu hulle asju teha,” arvas Lepik.

Talguline Einar Tinarist ütles, et nemad leidsid rannast näiteks pudeliposti, mis oli läbinud siia jõudmiseks pika tee Rootsist. “Ilus romantiline asi küll, mida teha (pudeliposti saata – toim), aga tegelikult on see ikkagi mere reostamine,” leidis ta.

Maailmakoristuspäeva Saare maakondlik koordinaator, Saaremaa Kodukandi juhatuse liige Reet Viira tõdes, et selline üleilmne koristuspäev puudutas teadaolevalt üle 13 miljoni inimese planeedil Maa. Tema sõnul liigub Eesti selle rivi eesotsas, oleme maailma eestkõnetajad. “Suurim kodanikualgatus, mis on alguse saaanud Eestist,” märkis ta.

Saare maakonnas koristati talle teadaolevalt paarikümnes ametlikus kohas ja kokku võis väljas olla ehk 300 inimest. “Samas oli palju isealgatuslikke kohti, mis ei olnud kaardile kantud. Koristati oma perega ja anti panus maailmakoristusse,” tähendas ta.

Viira sõnul oli Saare maakonnas talguid kõigis kolmes vallas – Ruhnus, Muhus ja Saaremaal. Tihedamalt oli talgutega kaetud just Sõrve piirkond. Sealne kogukond andis maailmakoristusse panuse randade korrastamisega, sest saare inimest kõnetab just rannaala kõige rohkem.

“See on meie iseolemise koht ja mõtete selginemise paik. Ootusrikkalt vaatame järgmisesse aastasse – igal sügisel saame oma rannad puhtaks koristada ka ilma maailmakoristuseta,” arvas Viira. Ta avaldas tänu kõigile talgujuhtidele ja talgulistele ning ka Saaremaa vallale, kes maailmakoristuse prügi Maasi ja Kudjape jäätmejaamas tasuta vastu võttis.

Seni on maailmakoristupäeva raames toodud 1,2 tonni prügi Kudjape jäätmejaama ja 790 kg Maasi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 718 korda, sh täna 1)