Kas Kuressaarel oleks tulu urbanistikast?

“Kuressaare on urbanistikaga tegelejale põnev uurimisobjekt,” kirjutab Berliini tehnikaülikooli saarlasest magistrant Liina Viil. “Eriti just valla ühinemist silmas pidades, mil Kuressaare muutus Saaremaa valla keskuseks ja tegeletakse uue valla arengukavaga.”

Mis on urbanistika? Millal ja kus see teadusharu tekkis? Millist praktilist kasu sellest on? Kas ka väikest Kuressaaret ja maapiirkondi saab seeläbi uurida või on urbanistika ainult suurte metropolide teadus?

Kuigi elanike arvult on linn veidi väiksem kui Tallinn või Berliin, on see väiksus samas ka pluss, nii uurimisel kui ka lahenduste elluviimisel. Väiksema rahvaarvuga kogukonnas on lihtsam informatsiooni jagada ja ühiselt tegutseda. Kogukond on lähedane ja sidus, üksteist tuntakse ja toetatakse.

Mis on urbanistika?

Urbanistika on linnade teadus, mis uurib linnadega seoses toimuvaid protsesse. Uurimiseks on palju erinevaid meetodeid: statistika, teooria, intervjuud, etnograafia, küsimustikud jpm. Uurimise meetod sõltub valitud teemast. Kui tahetakse uurida, millised on linnaelanike soovid ja mured, oleks mõistlik küsitleda linnakodanikke, kas neid intervjueerides või küsimustikke kasutades ning hiljem teha vastuste analüüs ja kirjutada lahti tulemus, mida uuringu tellija kasutada saaks.

Kui tahetakse teada, mis on mingi uue seaduse või arengu võimalikud tagajärjed, tasuks uurida kirjalikke teoseid sarnaste otsuste kohta, laiendada uurimust, käsitledes ka suurusjärgus sarnaste teiste Eesti või välismaa linnade kogemusi. Urbanisti peamised töövahendid on paber ja pliiats või ehk pigem arvuti kirjutusprogramm.

Urbanistika kui teadus tekkis 19. sajandi keskel, peamiselt Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides. See käis käsikäes industriaalse revolutsiooni ja linnastumisega. Mida rohkem inimesi linnadesse tööle kolis, seda rohkem tähelepanu hakati sellele elukeskkonnale pöörama. Kui linnad, ka näiteks Berliin, kasvasid rahvaarvult väga kiiresti, siis tuli kiiresti ka elamispindu juurde ehitada.

20. sajandi algul oli Berliin Euroopa üks suuremaid linnu nelja miljoni elanikuga, mis on rohkem kui tänapäeva 3,5 miljonit elanikku. Üle Euroopa olid linnad ülerahvastatud, räpased ja paljude sotsiaalsete probleemidega.

Tulekul teemaõhtu

Enne kui urbanistika eraldiseisva teadusena tekkis, hakkasid selle teemaga tegelema mitmed teised erialad: arhitektid, sotsiaalteadlased, kultuuriteadlased, poliitteadlased jt otsisid lahendusi probleemidele, kuidas muuta elukeskkond ilusamaks, tervemaks. Tänapäeval on urbanistide uurimisteemad väga laiad, olenevalt uurija taustast ja huvidest võidakse uurida väga spetsiifilisi nähtusi või üldisemaid protsesse erinevatel ajastutel, kaugest minevikust tulevikuni.

MTÜ Oesel Studium korraldab sel sügisel 25. oktoobril urbanistika teemaõhtu, mille eesmärk on huvitatuile teema tutvustamine ja ühine arutelu linnastumise hetkeseisu ja tuleviku üle. Kuna arvamusi on sama palju, kui on erinevaid inimesi, panen ma suurt rõhku tolerantse ja üksteist arvestava konstruktiivse kriitikaga diskussiooni peale. Tuleme kokku, et koos õppida ja arutleda. Olen väga huvitatud osalejate arvamustest ja ideedest sel teemal.


Autorist

Liina Viil on sündinud Kuressaares, gümnaasiumihariduse sai Tallinna kunstigümnaasiumis. Bakalaureuse kraadi omandas Eesti kunstiakadeemias restaureerimise ja muinsuskaitse erialal, suunaga arhitektuuri konserveerimine. Pärast lõpetamist 2010. aastal kolis Berliini ennast täiendama, praegu õpib Berliini tehnikaülikooli magistrantuuris ajaloolist urbanistikat.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 229 korda, sh täna 1)