Kümme ettevõtet ehitaksid Saaremaa ja Hiiumaa sillad oma kuludega (12)

Kümme ettevõtet ja fondi ehitaksid oma kuludega Muhu ja mandri ning Hiiumaa ja Saaremaa vahele sillad. Sildade rahastamise viisi otsustab kevadel uus valitsus pärast mõjuanalüüsi valmimist.

“Neid ettevõtteid ja fonde on rohkem kui kümme, kes tuleksid ja paneksid kogu raha ise – neil pole isegi vaja laenu võtta – ja ehitaksid kogu teema valmis kahe aastaga, lisaks veel Hiiumaa ja Saaremaa vahelise silla ka,” ütles projekti eestvedaja Raivo Hein BNS-ile.

Suurele väinale silla ehitamise ideega tuli Hein avalikkuse ette tänavu jaanuaris. Esimeses etapis peaks kolme aastaga valmima Muhu saart ja mandrit ühendav sild, mis läheks maksma kuni 500 miljonit eurot.

Hiiumaa ja Saaremaa vaheline sild maksaks kaks korda vähem, kuna seal on meri madalam. “Sealne lahendus saaks tulla nii tammi kui ka keskmise rippsilla näol – seal pole vaja algusest lõpuni ehitada talasilda postide peal, mis on rammitud maa sisse, vaid see meenutaks pigem Muhu ja Saaremaa vahelist tammi, milles keskel oleks silla osa,” ütles Hein.

Sildade rajamise vastu on huvi tundnud ettevõtted ja fondid Euroopast, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest, kes investeerivad avaliku ja erasektori koostööprojektidesse (PPP), mis Heina sõnul ei võta 100 miljonist eurost väiksemaid projekte jutulegi.

2011. aastal Soome ettevõtte WSP Finland teostatud mõjuhinnangu kohaselt peaks riik Raivo Heina eestvedamisel algatatud Saaremaa silla projekti finantseerima praeguse parvlaevatoetusega võrreldes ligi kaks korda suurema dotatsiooniga ning kasutajad peaksid maksma tasu ligi 50 aastat.

Kui Saaremaa sild uuesti päevakorda tuli, andis valitsuskabinet majandusministeeriumile ülesandeks töötada järgmise aasta märtsiks välja uus, ajakohastatud analüüs, et kevadel saaks uus valitsus pärast valimisi otsustada, millisel moel ühenduse rajamisega edasi minna.

Möödunud nädalal käisid Muhus Andrus Villemi ja reformierakondlase Kalle Laaneti eestvedamisel Hiina riikliku ehitusfirma China Construction Communication Engineering Group CO. Ltd esindajad, kes kinnitasid valmisolekut kontsessiooni alusel Muhu ja mandri vahelise silla ehitamiseks.

Raivo Heina sõnul on riikliku strateegia küsimus, kas siin tahetakse näha Hiina raha ja kõike muud, mis sellega kaasneb. Hiinlaste kõige suurem huvi on saada Euroopa Liidus referents, mille ettenäitamisel saaks ehitada suuri kommunikatsiooniprojekte ka mujal Euroopas.

Samal põhjusel panustab Hiina investoritele ka Soome mänguarendaja Rovio endine juht Peter Vesterbacka, kes plaanib Tallinna–Helsingi tunneli avada juba 2024. aasta jõuludeks.

Hiina riiklikku ettevõtet võõrustanud endine siseminister Kalle Laanet ütles, et toetab sarnaselt Reformierakonnaga saartele püsiühenduste loomist – nimelt on erakond esimene, kes on oma valimislubadustes põhimaanteede neljarealiseks ehitamise kõrval valmis toetama Saaremaa silla rajamist –, kuid see eeldab mõjuanalüüside valmimist ning majanduslike julgeolekuriskide maandamist.

“Kui kõik ettevalmistused on tehtud, siis minu arust tuleks kopp maasse lüüa nii kiiresti kui võimalik, aga see tähendab kindlasti seda, et kõik riskid on vaja maandada ja erinevad aspektid põhjalikult läbi kaaluda. Kõige positiivsem on see, et väljaspool Eestit on tekkinud huvi sellise objekti ehitamiseks,” ütles Laanet.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 959 korda, sh täna 2)