Muhu Liha on suutnud tarbijat positiivselt üllatada

ÜLLATUS: Kadri Kase sõnul imestasid kliendid suvel tihti, et Muhu Lihal on tõesti letis lambaliha.
Foto: MAANUS MASING

Esimese suvehooajaga ühele poole saanud Muhu Liha, mis koondab enda alla saare lamba- ja veisekasvatajate toodangu, otsib võimalusi müügivõrgu laiendamiseks ja toodangumahu kasvatamiseks.

Muhu Liha müügijuhi Kadri Kase sõnul oli suvi tegus. Seda põhjusel, et Muhus on rahvast ja seega ka tarbijaid suvel tohutult. “Tulevad suvemuhulased, turistid, läbisõitvad saarlased. Ja siis on toodete sortiment ja läbimüük suur, sest inimestele lihtsalt meie toodang meeldib – eriti lambaliha,” rääkis Kask. “Talvel lähevad inimesed linnadesse tagasi, jäävad kohalikud elanikud, kes ostavad võib-olla natuke teistmoodi liha, kuid vahel ikka ka lambaliha.“

Nõnda on Muhu Lihal plaan minna talvel oma klientidele järele. Et neil, kes on suvel harjunud Muhust saama lambaliha, šašlõkki, marineeritud lammast ja lihaveiseliha, oleks võimalik seda saada Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares. Liiva kaupluses jääb nende lihalett samuti avatuks.

Tegid restoranidele pakkumise

Lambad ja veised, kelle liha müüakse, pärinevad Muhust ja veidi ka Saaremaalt. “Müüme värsket liha, pakendame vaakumisse erinevaid tükke, lõikame nii, nagu kliendid soovivad ja mis parasjagu rohkem kaubaks läheb,” kõneles Kask.

Koostööd tehakse ka Karjamõisa väikelihatööstusega, kes valmistab Muhu Lihale siinsete loomade lihast suitsuvorsti ja suitsuveist. Šašlõki, marinaadid, toorvorstid, pihvid teevad muhulased ise.

Muhu Lihal on nimelt Muhu Liiva Coopi majas oma ruum liha töötlemiseks ning Kadri Kase sõnul on koostöö Saaremaa tarbijate ühistuga sujunud suurepäraselt. “Nendega koos me alustasime mai lõpus ja, algajad nagu olime, neist on palju tuge olnud.” Hea koostöö on Muhu Lihal ka Saaremaa Lihatööstuse tapamajaga.

“Oleme Kuressaares teinud kõikidele restoranidele pakkumise, et nad vahetaks Uus-Meremaalt ostetud lambaliha kohaliku vastu välja, sest suudaksime neile lammast aastaringi pakkuda,” kinnitas Kask. Kuressaare turu lihapoega on neil aga kokkulepe juba olemas, et pood võtab nende toodangu müüki. Seega peaks turu lihapoest saama juba järgmisel nädalal lambaliha, lihaveist, hakkliha ja ka lihavalmistisi.

Tagasiside klientidelt on seni olnud positiivne. “Lammas on ikka täiesti eksklusiivne loom, tuleb välja,” naeris Kask. Tema sõnul tuldi suvel tihti nende juurde ja imestati, et letis on tõesti lambaliha. “See tundub inimestele uskumatu, kuna lammast lihtsalt ei ole eriti kuskilt saada. Lihaveisega on tegelikult sama lugu,” tähendas ta.

Kena koostöö on sündinud ka Muhu Leivaga. Nimelt on Tallinnas ja Tartus nende esindustes saadaval Muhu Liha suitsuvorstid. Inimene tuleb, võtab Muhu leiva ja sinna peale ka Muhu vorsti.

Muhu Liha tulundusühistus on 14 liiget. Nende hulgas on ka väikseid kasvatajaid ja sinna kuulub ka nt jahimeeste selts. “Aga karju, kes suudavad meile lammast ja lihaveist pakkuda, on umbes kümmekond,” sõnas Kask. Koostööd tehakse ka Saaremaa lambakasvatajate ühistuga.

“Meie tegevuse eesmärk on ühelt poolt, et värske lamba- ja lihaveiseliha oleks müügil. Mitte ainult, et näen loomi igal pool, vaid saan ka neist tehtud tooteid tarbida,” rääkis Muhu Liha müügijuht. Mis puutub lambasse, siis palju lammast liigub tema sõnul n-ö musta turu kaudu. Müüakse käest kätte – kui sul tuttav lambakasvataja on, siis saad, kui pole, ei saa.

Suuremad loomakasvatajad müüvad paljuski elusloomi aga otse Saksamaale, Türki ja Hollandisse. Seda põhjusel, et Euroopas on nii suur moslemikogukond. “Loomapidajal on lihtsam müüa lambad elusloomadena Eestist välja, samas kui siin lambaliha letis pole. See on meil eesmärk, võtta samuti sealt vahelt need mõned lambad ja tuua Eesti turule.”

Et Muhu Lihal on taotlemisel mahemärk, sest kõik loomad kasvatatakse mahedalt, oleks siinsetel loomakasvatajatel võimalik saada oma toodangu eest lõpuks õiglast tasu. Euroopasse elusloomade müümine ei ole nimelt mingi eriline kullaauk.

Muhu tootjate hitiks ongi kujunenud lammas. Kask tunnistas, et nad tahaksid rohkem esile tuua ka lihaveist, aga kui inimene kardab juba lammast ja ütleb, et ei oska sellest midagi valmistada, siis veel rohkem kardab ta lihaveist. “Ta teab, et kui ta selle üle küpsetab, siis on see nagu tallanahk. Nii on meil ka selline tarbija harimise missioon, et pole vaja karta.”

Oma tapamaja kasvataks mahtu

Kui suvel oli minevaim kaup lambašašlõkk ja lambaliha marinaadis, siis nüüd müüb kenasti värske liha. Välja plaanitakse töötada ka maitsestatud lambapraad, samuti on nn talvetoode pihvid.

Mis puudutab Muhusse tapamaja rajamist, siis ses osas on valminud detailplaneering, Muhu Liha tulundusühistu sai vallalt maa kasutusõiguse ja lõpetamisel on ka tapamaja projekt. “Projekteerimine käib, see peaks varsti valmis saama, siis saame hakata rahastust taotlema,” kinnitas Kask.

Väiketapamaja on Muhus hädavajalik. “Koostöö on küll väga hea ka Saaremaa Lihatööstusega tapamaja osas, aga see oleks kordades lihtsam väiketootjale, kui tapamaja oleks kohapeal,” selgitas ta. “See oleks loomale parem ja kasvatajale odavam.”

Kui kõik läheb, nagu loodetud, on tapamaja valmis 2020. aasta lõpus, 2021. aasta alguses. “Meie oleme optimistlikud ja loodame selle kindlasti valmis saada, sest oma tapamaja annab meile võimaluse ka tootmismahtusid tõsta ja hooajalisust vältida.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 791 korda, sh täna 1)