Koolide tuletõkked vajavad kiiresti renoveerimist (6)

ILUTAIMED MUJALE: Lillepott evakuatsiooniteel ehk trepimademe aknalaual on samuti puudus ja võib tulekahju korral saatuslikuks saada. Sulev Kallavuse sõnul ei tohi trepikojas tegelikult üldse midagi hoida ega seda kuidagi kaunistada.
Foto: MAANUS MASING

Kärla ja Kihelkonna koolimajas tehtud tuleohutuskontroll andis tunnistust, et päris kõigele pole koolimajades ohutuse kohalt osatud mõelda. Võib tulla üllatusena, et lillepott ei tohigi trepikoja aknalaual ilutseda.

Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Sulev Kallavus tunnistas eile nii kontrollkäigul kui ka pärast seda, et kõik esmavajalik on tagatud – valgusmärgistused on olemas ja põhiväljapääsudest saab õue.

Ometi tuvastas ta seejuures ka vajakajäämisi. Isegi säärane “pisiasi” nagu lillepott evakuatsiooniteel ehk trepimademe aknalaual on eksimus ja võib tulekahju korral saatuslikuks saada.

Lillepotti kui mingit ületamatut takistust ei oska ilmselt keegi endale ette kujutada, kuid kunagi ei või teada, millest kujuneb ohuolukorras segav faktor. “Ma ei ole noriva iseloomuga, aga tuletõkkesüsteemid vajavad küll kiiresti renoveerimist,” nentis Kallavus.

Tuletõkkesüsteemide funktsioon on ennekõike – seda nii haridusasutustes kui kus tahes – laste ja täiskasvanute kaitse. “Praegu, kui tuletõkkeuksed ei täida oma funktsiooni, tähendab see, et hoones on võimalus tule kiireks levikuks,” kõneles tuleohutusinspektor. See tähendab aga põlengu korral maja hävimist, rääkimata ohust eludele.

Viiepallisüsteemis andis Kallavus Kärla põhikoolile hindeks keskmise koolipoisi kolme. Perioodi, mille jooksul tuleb puudused likvideerida, on inspektori sõnul keeruline öelda. Et kooli puhul on tegu omavalitsuse allasutusega ja hiljuti oli valdade ühinemine Saaremaa vallaks, on olukord praegu keeruline, sest inspektori hinnangul on küsitav, kas raha jagatakse ikka alati esmajoones vältimatutele objektidele.

Kontrollkäikudel valla allasutustesse on Kallavuse sõnul ilmsiks tulnud mitmeid probleeme, mida ka asutuste juhid pole osanud ette näha. Kõigi nende likvideerimine võib aga vallale olla korralik koormus. Samas, mis puutub laste- ja ka hoolekandeasutustesse, siis ei saa siin olla allahindlusi ega teisi lahendusi. Kui tuleohutuse koha pealt on midagi korrast ära, tuleb asi korda teha.

Kõige tõsisemaid investeeringuid vajavad Kärla koolis tuletõkkeuksed, millest mõni on katki ja mõne lävepakk roostes, aga ka näiteks soojussõlme laepealne, mis vajab samuti tuletõket. Praegu seda seal pole. Selle ehituslik lahendamine on ilmselt aeganõudev protsess.

“Mis puudutab tuletõkkeuksi ja väljapääse, siis see ei saa korda ilmselt ühe-kahe kuuga, ja tähendab, et tõenäoliselt teen siis ikkagi ettekirjutuse.” Kui on aga asju, mis suudetakse kiiresti lahendada, siis ettekirjutust ei kaasne ja menetlus lõpetatakse.

Kihelkonna koolis oli olukord parem. Seal polnud ükski tuletõkkeuks otseselt katki, kuid mõningaid probleeme nendega oli. Nimelt hoidis kool tuletõkkeuksi avatuna, kinnitades need kiiluga paigale. Nii aga teha ei tohi, sest tuletõkkena need sel juhul ei toimi.

Kallavuse sõnul mõistab ta kooli, sest tuletõkkeuksed võivad olla lastele tõesti liig rasked avada, ometi ei saa sellest mööda vaadata. Lahendusena soovitas ta neile spetsiaalseid uksemagneteid, mis aitavad ohutust tagada ja olukorra lahendada. Muu hulgas tuleb Kihelkonnal hajutada evakuatsiooniteid, samuti tuleb neil välja vahetada või paigaldada mõned evakuatsiooniuste sulused.

Saaremaa vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk kinnitas, et siiani on nad kõigile puudustele reageerinud ja need kas kohe kõrvaldanud või teinud seda mõistliku aja jooksul. “See on koht, kus ei ole muud kauplemise ruumi kui ainult ajaline pool – suuremate investeeringute puhul palume vajadusel pikendust, et kulusid saaks eelarvesse planeerida,” nentis Tuisk.

Lisaks Kärla ja Kihelkonna koolile kontrollis inspektor ka Kärla spordihalli ja Kihelkonna rahvamaja. Kui neist viimase puhul oli kõik korras, siis spordihall päris “puhta poisina” ei pääsenud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 310 korda, sh täna 1)