KÜLA LOOD: Tujutare rahvas laulab kalmistul puhkavatele sõpradele lemmiklaule

Veerandsada aastat tagasi tegevust alustanud MTÜ Aderkasi Laulu- ja Tantsuselts mälestab manalateele läinud seltsiliikmeid nende lemmiklugusid lauldes.

Tujutare trepiL: Esimeses reas Evi Ligi, Anne Talu, Ellen Orav, Ingla Leis, Maie Koel, teine rida: Ksenja Suurtee, Laine Ennemuist, Paula Niitoja, Aili Juhkam, kolmas rida: Endel Rahu, Jaanus Valk, Laur Ligi.
MAANUS MASING

Aastakümneid tagasi umbes 40 inimesega alustanud laulu- ja tantsuseltsi liikmete arv on tänaseks kahanenud paarikümne peale, igavikku läinud kaaslaste mälestust peab Pöidel tegutsev selts aga kalliks. Hingedepäeval käivad rahvakalendrit au sees hoidvad aderkassid endiste kaasteeliste kalmudel Pöide ja Nõmme surnuaias, kus võetakse üles endiste lauljate lemmikmeloodiad. “Igaühel neist oli oma lemmiklaul ja surnuaias oleme siis seda laulu laulnud,” ütles Aderkasi laulu- ja tantsuseltsi juhatuse esimees Aili Juhkam.

Suur kaotus aderkassidele oli Udo Suurtee surm mõne aasta eest. Elurõõmus ja hea huumorisoonega Udo oli ihu ja hingega aderkass. Kohalikus lehes ilmus Udo sulest hulk seltsi tegemisi kajastavaid sõnumeid. Udo lemmiklaul oli “Kuupaiste serenaad”. “Ülal taevas õrnalt säravad tähed, puude ladvus tasa sosistab tuul,” lehvitavad aderkassid oma kangelasele kaugete tähtede taha.

Taevasse vaatamise motiiv läbib ka Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi lugu “Tähesära”, mida armastas aderkass Eero Laine, kes olevat seda ümisenud isegi haiglas operatsioonil käies (“Kui pöörad vahel taeva poole pilgu…”). Viimati maetud Senta Gustavsonile lauldi aga “Kodumulda” Üllar Jörbergi repertuaarist.

Lahkunute lemmiklaulude esitamine elustab Juhkami sõnul mälestusi ja teeb meele kurvaks. “Meenutame neid inimesi sooja südamega, paneme küünlad põlema ja istume hiljem seltsimajas,” rääkis Aili. Hingedepäeva koosviibimisel otsib igaüks välja ja loeb ette ühe päevakohase luuletuse. “See on meile püha päev,” lausus seltsi juht. Toredasti on öeldud, et kõik põlvkonnad jätavad endast mingi pärandi ja elavad edasi lauludes, puude ladvus ja rohukõrtes.

Kuigi seltsi algusaegadel tegutsenud käsitööring, kapell ja tantsurühm praegu enam koos ei käi ning noorigi ei paista aderkasside seltskonda lisanduvat, pole südikatel daamidel ja härradel mahti end sellest heidutada lasta. Aili Juhkami sõnul on seltsi liikmed jätkuvalt loomuomaselt lustakad ja sellele viitab ka Aderkasi seltsimaja nimi Tujutare. Just Tujutare memmede poolt lähevad teele ka õnnitlused Kadi raadio soovisaates.

Pöide kunagises kauplusehoones asuv Tujutare on üks väheseid Saare maakonnas tegutsevaid seltsimaju, mida ehib ekstra väljamõeldud nimi. Istuti aastat kuus-seitse tagasi kokku ja leiti, et majal peaks ikka mingi nimi ka olema. Küll kaaluti Jututare, küll vaagiti Laulutare, kuni lõpuks pakkus Maie Koel kõigile meeltmööda ja tänaseni püsinud Tujutare. “Tujutare oli väga asjakohane, sest siin me tõstame ju omal tuju. Laulame ja tantsime,” rääkisid seltsi liikmed.

Arvestades aderkasside vintsutusi, mis said alguse sajandivahetuse eel armastatud Oti mõisa külalistemajast väljaajamisega ning sellele järgnenud sarikolimist ühest ajutisest pelgupaigast teise, väärib Pöide seltsi liikmete optimistlik meel ainult imetlust. “Olime lühikest aega ka meiereihoones ühes väikeses ruumis ning kui selle puhtaks küürisime, löödi meid ka sealt minema,” meenutasid aderkassid. “Olime justkui kõige odavam koristusfirma.”

Projektirahaga kasutamiskõlblikuks muudetud praeguses seltsimajas on sees veevärk ja nüüdisaegne tualett. Nüüd plaanivad seltsi liikmed küsida toetust dušinurga ehitamiseks, et hakata maja suvel välja üürima. Seltsimajast mitte kaugel asub Koigi raba ja nii mõnigi selles piirkonnas liikuv turist on huvitatud lihtsatest ööbimistingimustest. Kaks korda on otsustajad dušinurga taotluse tagasi lükanud, kuid oma visaduse poolest tuntud aderkassid pole lootust kaotanud.

Suure vallaga harjumine võtab Pöide isetegevuslastel siiski aega. “Ikka me õieti veel ei tea, kelle poole pöörduda,” tõdesid aderkassid. “Varem oli vallavanem tuttav inimene, käisid ja rääkisid mure ära ja oligi kõik. Nüüd ei ole kuskile minna.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 488 korda, sh täna 1)