Ukraina ajakirjanikud vaimustusid Saaremaast

Odessa ajaleht Вечерняя Одесса (vn k Õhtune Odessa) pühendas oma 13. septembri lehenumbris loo Saaremaale, mis oli jätnud ukraina ajakirjanikele kustumatu mulje.

Saaremaast kirjutatud venekeelne lugu kannab eesti keelde tõlgituna pealkirja “Ei sellist küll maailmas kusagil leidu!” ning juhtlõigus selgitatakse, et pealkiri on rida laulust “Saaremaa valss”, mille laulis möödunud sajandi keskpaigas kuulsaks tuntud eesti estraadi- ja ooperilaulja Georg Ots. Kirjutise autor Oleg Suslov täpsustab, et kui laulus on viidatud juunikuu ööle, siis nemad, grupp ukraina ajakirjanikke, külastasid Saaremaad siiski augusti algul.

Autori kinnitusel jättis reisil nähtu kustumatu mulje ning on selge, miks pressituuri korraldanud Eesti Idapartnerluse Keskus määras just Saaremaa külastamise programmi esimeseks punktiks.

“Kui tahate tunda tõelise Eesti vaimu, mõista tema hinge ja proovida ära arvata selle rahvuse loomuse omapära – siis tere tulemast saarele!” kirjutab Suslov.

Autori sõnul ei tundnud ta end Saaremaal külalisena, vaid nii, nagu oleks pärast pikka eemalolekut koju jõudnud. Suslov viitab loos oma saarlasest sõbrale Meelis Kubitsale, kes kojujõudmise muljet kinnitas: “Selgub, et Saaremaad võib nimetada Eesti Odessaks: ka siin on meri, sadam, purjed, suur valik erinevaid ajaveetmisvõimalusi. Ja mis kõige tähtsam – palju, väga palju initsiatiivikaid ja ettevõtlikke, globaalselt mõtlevaid ja sihikindlaid inimesi, kes teevad ilma kaugemalgi.”

Nende seas nimetab Suslov Saaremaalt pärit presidenti Arnold Rüütlit, endist Tallinna linnapead (Tõnis Palts – toim), kaitsejõudude ja eriteenistuste ning telekanalite juhte.

“Saaremaal sündis Antarktika avastanud Bellingshausen ja revolutsionäär-kommunist Viktor Kingissepp,” lisab loo autor. “Tänapäeval aga toovad saarele kuulsust näiteks Taxify kompanii rajanud Markus Villig (kes on 24-aastane!) ning üks tugevamaid rallisõitjaid maailmas Ott Tänak. Sellise tegijate plejaadi juures elab saarel vaid… 35 000 inimest, pool neist Kuressaare linnas.”

Odessa lehe loos on ära toodud andmed Saaremaa suuruse kohta ja juhatus, kuidas Saaremaale sõita. Samuti on mainitud, et saarel paiknenud sõjaväe- ja raketibaaside tõttu sinna varem igaüks ei pääsenud. Lühiülevaade antakse saare tähtsamatest majandusharudest ja kultuurist.

Samuti kirjutab autor haldusreformist, selle käigus loodud Saaremaa vallast – territooriumi poolest Eesti suurimast – ja omavalitsusest. Autori hinnangul pole valla aastaeelarve suurus 56 miljonit eurot just väike summa. “Ometi Porsche ja Mazeratiga keegi saarel ei sõida,” märgib Suslov.

Huvitavaks tõigaks peab Suslov seda, et volikogu liikmete seas on ka Eesti parlamendi, riigikogu liikmeid, kellest ühe, endise siseministri ja praeguse riigikogu aseesimehe Kalle Laanetiga ukrainlased ka kohtusid. Suslovi sõnul rääkis Laanet külalistele ka sellest, kuidas on lahendatud inimeste ohutusega seotud probleemid.

“Kui aus olla, siis meie pilgu läbi probleeme eriti ei ole,” kirjutab Suslov. “Aastas registreeritakse saarel kuni nelisada kuritegu, suur osa neist pisivargused.”

“Ettevõtjate liidu liikmetelt kuuldu põhjal on Saaremaal oma äriga alustamine ja ettevõtjaks hakkamine lihtsamast lihtsam, väikesel saarel vastu pidada ja edu saavutada aga väga raske,” vahendab Suslov, märkides ühe mõjurina hooajalisust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 498 korda, sh täna 1)