Põllumaa hektari hind tõusis Saaremaal aastaga 372 eurot (1)

MAA ON HINNAS: Enamasti jäävad omanikku vahetavad maalapid 5–10 ha vahele, ütleb Kaido Kaasik.
Foto: MAANUS MASING

Statistikaameti andmetel jääb Saaremaa kasutatava põllumajandusmaa hektari müügihind jätkuvalt alla Eesti keskmisele, kuid tõuseb iga aastaga.

2017. aastal maksti Saare maakonnas põllumaa hektari eest 2334 eurot, mida on 372 eurot rohkem kui aasta varem. Saaremaa põllumaa hind jääb alla küll Eesti keskmisele (2890), kuid edestab Läänemaad ja Ida-Virumaad, aga ka Hiiumaad, kus saab maad osta kõige odavamalt (1632). Kõrgeimat hinda pakutakse põllumaa eest Tartumaal (3395).

Püsirohumaa hind Hiiumaa omast kõrgem

Statistikaameti andmed maakondade põllumaa müügitulemuste kohta ulatuvad 2013. aastasse, mil hektar põllumaad maksis Saaremaal keskmiselt 1406 eurot.

Kasutatava põllumaa hektari rendihind oli Saaremaal 2017. aastal 50 eurot, mis jääb 10 euroga alla Eesti keskmisele, kuid edestab 20 euroga hiidlasi. Viimase viie aastaga on põllumaa rent Saaremaal tõusnud ligemale kaks korda – 22 eurot.

Kasutatava püsirohumaa hektari keskmine müügihind Saaremaal oli mullu 1957 ehk 163 eurot rohkem kui aasta varem. Viis aastat varem sai hektari jagu püsirohimaad rendile 1382 euroga. Eesti keskmine püsirohumaa hind oli 2179 eurot. Madalaim oli see Hiiu maakonnas (1549) ja kõrgeim Viljandimaal (2908). Püsirohumaa keskmine rendihind oli maakonnas 46 eurot/ha, Eesti keskmine oli vaid 1 euro võrra kõrgem. Viis aastat maksis maa rendile võtmine Saaremaal keskmisel 26 eurot/ha.

Väike põllulapp maksab vähe

Tuule Grupi põllumajandusosakonna juhataja Kaido Kaasik ütles, et põllumaa hind oleneb paljuski selle viljakusest. “Saaremaal on väga häid põllumaid, aga on ka üsna viletsaid ja eks keskmine hind selle põhjal ka kujuneb,” rääkis Kaasik, kelle sõnul jääb siinsete maade viljakus Kesk- ja Lõuna-Eesti põldudele alla.

Hinda mõjutab ka põllumaa suurus. Et paari hektari suurust maatükki on üsna keeruline ja kulukas majandada, siis maksab see vähe. Enam kui 10 hektari suuruse põllulapi eest küsitakse juba märgatavalt kõrgemat hinda.

Enamasti jäävad omanikku vahetavad maalapid 5–10 ha vahele, rohumaid on müüdud ka suuremate tükkidena, ütles Kaido Kaasik.

Kaasik lausus, et järjest parem tehnika ja suurem tööviljakus võimaldab põldu harida kiiremini ja kvaliteetsemalt, mis omakorda suurendab nõudlust maa järele. Oma maalappe jahivad turult ka arvukamaks muutuvad põllupidamist elustiilina viljelevad uusmaaomanikud.

Tegusad põllumehed tavaliselt maad ei müü.

Müüvad sageli noored, kes on maa saanud päranduseks ega näe oma tulevikku maaharijatena. “Meie oleme ostnud ikka nooremate inimeste käest, kes on pärijad,” kinnitas Kaasik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 118 korda, sh täna 1)