Loopealsete taastamise projekt tänas projektis osalejaid (4)

EUROAMETNIKU KONDIPROOV: Sylvia Barova Euroopa Komisjoni peadirektoraadist loopealset taastamas.
Ants Animägi

Maikuus Euroopa Komisjonilt Natura 2000 auhinna pälvinud loopealsete taastamise projekti “LIFE to alvars” eestvedajad jagasid projektile osaks saanud au ja hiilgust kohalike koostööpartneritega.

“Elu alvaritele” projekti koordinaator Annely Holm ütles, et auhinnatseremoonia toimus Brüsselis ja sellest ei olnud võimalik kõigil osa võtta. Hea projekt ei sünni aga ilma suurepäraste osalejate ja koostööpartneriteta. Seetõttu korraldasid projekti eestvedajad 15. septembril Muhus ürituse, kuhu kutsuti need, kes on nõu ja jõuga projekti panustanud: loomakasvatajad, taastamistööde läbiviijad, maaomanikud, RMK, Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja pärandkoosluste kaitse ühingu esindajad. Üritusel viibis ka Sylvia Barova Euroopa Komisjoni peadirektoraadist.

Ühtekokku tänati kaheksatteist projektis osalenud ettevõtet/organisatsiooni. Saaremaalt oli üks tänukirja saaja MTÜ Kaagi Rannaniit, keda esindas Rauno Rahnel. Rahnel oli üks esimesi, kes projektis kaasa lööma hakkas ja tema taastatud looalad asuvad Vätta poolsaarel. Vätta poolsaarelt oli veel teinegi tänukirja saaja – MTÜ Lahela Rand, keda esindas Martin Krupp.

Vätta poolsaarel Ennu ja Suure-Rootsi küla vahel on ühtekokku taastatud 185 hektarit loopealseid. Külastajate ja hooldajate rõõmuks renoveeriti Vätta poolsaare loopealsetel sel suvel ka 2,25 km ligipääsuteid. Vätta poolsaar asub Kuressaarest mugaval kaugusel, et veeta päev looduses. Tänukirja sai ka Jaan Kiider OÜ-st Riido Ökotalu, kelle hooldatavad alad asuvad Ilplas, kus koostöös RMK-ga taastati ligi 100 hektarit loopealseid. Saaremaa loopealsete hooldajatest pälvis tänukirja veel Kalvar Ige, kes taastas Kübassaare poolsaarel 53 hektarit loopealseid ja tegeleb nüüd nende alade karjatamisega.

Lisaks pälvis tänukirja OÜ Saaremaa Mägiveis, keda esindas Mario Talvist. Saaremaa Mägiveise loopealsete projekti raames hooldatavad loopealsed paiknevad suures osas hoopis Muhu saarel, Igaküla ja Nõmmküla piirkonnas. Seal on ühtekokku taastatud üle 110 hektari suurune ala. Tunnustuse pälvis ka taastamistööde läbiviija OÜ Sikassaare Vanametall (Herki Sai). See ettevõte on teinud taastamistöid nii Saaremaal kui ka Muhus.

Muhu saare taastajatest ja hooldajatest tänati Tihuse turismitalu (Martin Kivisoo), MTÜ-d Muhu Looduse Kaitsel (Erkki Noor) ja MTÜ-d MuhuMaaLammas (Katrin Põld). Mandrifirmadest on enim taastamisse panustanud RTPlaan OÜ ja Lammutaja OÜ. Projekti panustanud organisatsioonidest tänati RMK-d, Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja pärandkoosluste kaitse ühingut.

Muhus viibinud Sylvia Barova sõnul peab Euroopa Komisjon looduskaitseliste projektide rahalist toetamist eriti tähtsaks, kuna loodus mõjutab kõiki aspekte meie igapäevases elus – puhas toit, vesi ja õhk on eluks hädavajalikud. Et paljude elupaikade seisund on viimastel aastakümnetel halvenenud, siis tuleb teha jõupingutusi elupaikade taastamiseks.

Sylvia Barova rõhutas ka, et Eesti loopealsete taastamise projekt on suurepärane näide looduskaitse projektist, mis on sidunud mitmeid sotsiaalmajanduslikke aspekte. Euroopa mastaabis väikene summa raha LIFE + fondist on suutnud teha väga suure muutuse elupaiga ja ka projektis osalevate inimeste jaoks. See projekt oleks võinud Barova sõnul võita nii looduskaitse kui ka sotsiaalmajandusliku mõju kategooria auhinna.

Muhu saarel viibitud lühikese aja jooksul jõudis Barova külastada Koguva loopealset ja Muhu muuseumi. “Eesti loodus on väga ilus,” lausus Sylvia Barova, kelle sõnul peaksid muhulased ja saarlased oma liigirikka looduse ja selle säilitamise soovi üle väga uhked olema. “Looduse ja meie poolt tarbitavate teenuste vahel on väga selge seos ja inimesed peaksid ka edaspidi jääma loodusega seotuks,” ütles ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 457 korda, sh täna 1)