Ka intellektipuudega inimene vajab Youtube`i ja Facebooki

Millised on Saaremaa intellektipuudega inimeste teadmised sotsiaalmeediavõrgustikest ja seal valitsevatest ohtudest, kirjutab Marina Skljarenko, kes tänavu lõpetas Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse erialal ning töötab Saaremaa valla sotsiaaltööspetsialistina.

Puudega inimesed moodustavad olulise osa Eesti ühiskonnast ning nende hulk on aastatega suurenenud. Statistika­ameti andmetel on see arv võrreldes 2004. aastaga kasvanud 52 764 võrra ehk ligi 4%.

Olles osa ühiskonnast, kasutab ka intellektipuudega inimene oma keskkonnas pakutavaid ja kättesaadavaid hüvesid, seal hulgas internetti. Oma puudest tulenevalt oskab ta seda teha oma arusaamadest lähtuvalt ja talle mõistetaval moel.

Kuigi internet on Eesti riigis üks levinumaid hüvesid, on intellektipuudega inimeste ligipääs sellele kehv – nii seadmete hindade tõttu kui ka puudest tingitud kesise arusaamise tõttu infost.

Erinevalt välisriikidest, kus puudega inimeste sotsiaalmeedia-alastest kogemustest ja teadmistest on avaldatud palju uurimusi, leidub Eestis seda valdkonda kajastavaid materjale pigem vähe. Ülevaade intellektipuudega inimeste teadmistest ja kogemustest sotsiaalmeedias puudub aga sootuks.

Positiivsed kogemused

Kuna olen erivajadustega inimestega oma töö tõttu palju kokku puutunud (Marina Skljarenko on töötanud Sõmera Kodus tegevusjuhendajana ning Randvere tööõppekeskuses tegevusjuhendaja ja tegevjuhina – toim), otsustasin kirjutada oma lõputöö sellest, millised on Saaremaa erivajadustega inimeste internetialased teadmised ja kogemused. Samuti soovisin uurida lähemalt intellektipuudega inimeste kogemusi ja teadmisi sotsiaalmeedia kasutajatena. Selleks viisin toetatud erihoolekandeteenustel olevate inimeste seas läbi neljast küsimusest koosneva ankeetküsitluse ja individuaalintervjuud igapäevaste sotsiaalmeedia kasutajatega, kus sai vastata pikemalt ja rääkida oma kogemustest.

Küsitlusest selgus, et Saaremaa erivajadustega inimeste hulgas on enim tuntud Facebook, Youtube ja Google. (Märgin siinkohal, et kõige enam, 31%, oli 26–35-aastaseid vastajaid, kõige väiksem vanuse­grupp (13%) oli aga 55+ vanuses inimesi.)

Need internetileheküljed võivad ühelt poolt tuua erivajadusega inimesele kätte olulise info, samas olla aga ohuallikaks.

Youtube loob võimaluse nii vaba aja veetmiseks (pakub see ju väga suurt hulka muusikavideoid, õpetlikke videoid paljudest käsitöövõimalustest jpm) kui ka kapseldumiseks, kus muusikat kuulav või erinevaid lehti jälgiv inimene tõmbub eemale füüsilisest maailmast.

Individuaalintervjuudest selgus, et valdavalt tulevad vastanud ise toime sotsiaalmeedias suhtlemisega ning on vajadusel abi saanud oma teenuseosutajalt. Enamasti on suhtlemiskogemused olnud positiivsed.

Suhtlusvõrgustike kasutamise põhjusi on erinevaid: mõnele vastajale oli oluline sõpradega sidepidamine, mõnele uued tuttavad ja uute sõprade leidmine. Üks vastanu märkis, et Skype`i vahendusel saab tasuta rääkida ja Facebooki vahendusel lähedastega ja sõpradega omavahel pilte saata. Üks vastanu ütles, et talle meeldib jagada muusikapalasid, ning kasutada Google+, mille vahendusel on samuti võimalik sõprade ja lähedaste tegemisi jälgida. Ühe vastanu positiivne elamus oli aga tutvumine oma praeguse elukaaslasega.

Need tulemused viitavad selgelt asjaolule, et intellektipuudega inimestele on suhtlusvõrgustike kasutamine oluline.

On aga esinenud juhtumeid – õnneks on need siiski erandlikud –, kus intellektipuudega inimest on proovitud ära kasutada. Üks vastaja rääkis sellest, kuidas temalt küsiti suhtlemise eest raha. Teine meenutas seda, kuidas talt pressis raha välja idamaadest pärit mees. Konsulteerinud oma teenuseosutajaga, lõpetas ta aga mehega suhtlemise, väljapressijale raha üle kandmata.

Üks inimene sai aga oma e-meili aadressile teda haavava sisuga kirja, mistõttu oli ta nädalaid endast väljas.

Ennetustöö on tähtis

Oma uurimustöö raames suhtlesin ka kolme eksperdiga: erihoolekande talituse nõuniku Katrin Tsuimani, veebikonstaabel Maarja Punaku ning ühe erihoolekandeteenuste osutajaga Saaremaalt, kes soovis aga anonüümseks jääda.

Spetsialistid avaldasid arvamust, et erivajadustega inimesed, olenemata nende puude­spetsiifikast, vajavad rohkem abi ja tuge ning on loomulik, et teenuseosutaja toetab erivajadusega inimest. Kuigi veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul on seni sotsiaalmeedias esinenud vaid üksikuid erivajadustega inimeste väärkohtlemise juhtumeid, toonitas ta kiusamise- ja internetisuhtluse teemalise ennetustöö olulisust. Samuti seda, et omapäi sotsiaalmeedias suhtlev intellektipuudega inimene vajab sel teemal selgitusi ja juhendamist.

Leian, et Saaremaa teenuseosutajad on selles osas väga tublid ja toetavad, võttes kliendi iga muret sotsiaalmeedia osas tõsiselt. Koos lahendatakse kõik probleemid. Minu koostöö teenuseosutajatega oli väga hea. Minu sõnum teenuseosutajatele on: jätkake samas vaimus, sest teete õiget asja!

Samalaadne uurimus, mille mina tegin Saaremaal, tasuks läbi viia ka Eestis laiemalt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 450 korda, sh täna 1)