PUUDE ELU ALGUS JA LÕPP

Tänapäevane tehnika professionaali käes teeb igast kännust pulbri.

Augusti keskel käis grupp Saaremaa aiandushuvilisi taas Nurga puukoolis, kus peeti juba 15. korda müügi- ja teabepäevi. Olgu siinkohal märgitud, et saarlased on kohal käinud 11 korral. Lisaks istikute ja taimede müügile jagati seegi kord tarkust mitmel teemal, olgu selleks siis võimalused võidelda taimekahjuritega ajal, mil vähegi mürgisemad mürgid on EL-i tarkade poolt ära keelatud ja tegelikult saabki kahjurite vastu kasutada vaid neid aineid-tooteid, mis ei ole mürgised (!).

See selleks. Küll oli aga põnev vaadata demonstratsiooni, kuidas on võimalik umbes kolme ja poole meetri kõrgune elupuu maast välja kaevata ja see uude kohta istutamiseks ette valmistada. Aga ka seda, kuidas ühe elupäevad lõpetanud puu mälestuse ehk siis kännu aiast suurema vaevata eemaldada saab. Kännu freesimise teenust on edukalt kasutatud ka Saaremaal, meenutame kasvõi kännueemaldust meie linnapargis või siis Saaremaa ühisgümnaasiumi juures. Aga selleks, et tellimise idee üldse pähe võiks tulla, on kindlasti huvitav see protsess oma silmaga ära vaadata.

Kuid alustame ikka algusest – istutamisest. Kui inimene, kärsitu nagu ta juba oma loomult on, ei malda kümme aastat oodata, mil ühest väikesest istikust tõeliselt puumõõtu puu sirgub, võib ju soetada endale kohe ühe tõsisema kõrgusega taime. Üle kolmemeetrise elupuu väljakaevamine Nurga puukooli istikutealal käib tänu moodsale tehnikale loetud minutite vältel, turvaliselt ja hõlpsasti. Pirakas mullapall pakitakse esmalt kangasse ja seejärel traatvõrku, mis juuri katva mullapalli ümber kenasti kokku pingutatakse. Põhilisi tingimusi, et selline pirakas istik uues elupaigas kenasti kohaneks ja kasvama läheks, on vaid kolm: kasta, kasta ja veel kord kasta.

Soovitavalt tuleb istutamine ette võtta kas kevadel, kui taime kasv ei ole veel alanud, või siis sügisel, kui kasv on juba puitunud. Suvi, eriti veel selline, nagu ta meil tänavu oli, ei ole nii suurte istikute mulda panemiseks sobiv. Puu liik takistuseks ei ole. Teavet jaganud Allar Lehtsalu meenutas siinkohal läinud kevadet, kui Tallinna loomaaia jaoks kaevati välja 6–7 meetrised nulud. Kõik läksid kasvama!

Mitme meetri kõrgune elupuu on loetud minutitega välja kaevatud ja ootab uut elukohta.

Suurte puuistikute ostmine on muutunud järjest populaarsemaks. Paraku ei mõtle aiahuviline istikut soetades alati põhjalikult läbi, kas planeeritud istutuskoht on kasvavale puule kohane ka aasta, kümne või paarikümne pärast. Siis tuleb taas appi kutsuda selline tore jäätisekulbi põhimõttel toimiv kaevemasin ja puuhakatis avaramasse kohta toimetada.

Saaremaale pole vähemasti see konkreetne masin veel sattunud. Siin võib edukale tööle takistuseks saada kivine pinnas, kuhu lõiketera väga hästi minna ei taha. Paese pinnase puhul peab ka ettevalmistatud istutusauk suurem olema, mullase pinna korral piisab sama suurest august, kui seda on istiku mullapall.

Kändude freesimise üks vaieldamatuid plusse on see, et kuigi kopa või buldooseriga ühe kännu kallale minna on kindlasti ka tulemuslik, nõuab see kindlasti vabamat tegutsemisruumi ja tulemus ei pruugi jääda just eriti ilus. Frees teeb töö ära suht väikesel pinnal, kiiresti ja tagajärgede likvideerimist õieti polegi. Tekkinud mulla ja puidupuru segu sobib hästi ka uue puu istutamiseks, kui aednikul selline soov on. Infot jagasid arborist Jürjo Lokk ja haljasalade hooldaja Johannes Sinimäe. Freesida võib nii värskeid kui ka juba pehastunud kände. Lihtsalt tööprotsess on esimeste puhul pikem. Samuti sõltub tööaeg puuliigist. Kõvema puidu kallal läheb rohkem aega. Ka kändude suurus pole probleem. Teenuse hinda mõjutab veel see, et freesi terasid tuleb üpris tihti vahetada – mullas on peale kännu enda veel kive, kõikvõimalikke metallesemeid ja muud prahti.

Ainsaks piiranguks freesimisel ongi töö sügavus. Sõltuvalt masina margist on see 20–35 cm.

Masinad tasub kohale kutsuda ikka koos spetsialistiga, sest freese rentivaid firmasid on vaid mõni üksik. Suuremat ja võimsamat masinat ühe kännu pärast kohale kutsuda pole eriti mõistlik.

Juurevõsusid võivad ajama hakata lepp ja pappel, aga kui endise kännu ümbrust korralikult hooldada, pole seegi mureks. Kändude freesimine ei ole Eestis enam mingi uudis. Seda teenust on pakutud juba oma 10–15 aastat. Ometi on see tõusvaks trendiks muutunud viimasel paaril-kolmel aastal. Masina peremehed teavad rääkida, et tööd on nii palju, et ei jõua ära tehagi. Eks tõuseb ka inimeste teadlikkus. Teenuse hind on objektipõhine ja muidugi suhteline. Levinud taks ühe kännu korral on euro sentimeetri kohta. Arvestage siis ise.

Reeglina tullakse enne töö kallale asumist kohale ja vaadatakse objekt oma silmaga üle, siis selgub ka tööde maht ja hinnaklass.

Kes tahab väga kokkuhoidlik olla, võib ju alati ise kirve ja kangiga kännu kallale minna – nädal tööd ja ongi kännumure murtud.

Vaata ka:
www.treeservice.ee
www.niitmine.ee
www.arborest.ee

Tekst ja pildid TÕNIS KIPPER

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 308 korda, sh täna 1)