Helme on uus Savisaar (49)

Ilmar Raag

“Ma juba arvasin, et Mart Helme ei suuda enam üllatada, umbes sama moodi nagu Vladimir Putini viimane bestseller jääb 2014. aastasse, kui ta väitis, et Krimmis ringi jalutavad rohelised mehikesed on oma varustuse ostnud kohalikest militaarpoodidest. Ma eksisin,” kirjutab saarlasest filmimees ja meediaekspert, endine valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag. “Ei osanud oodata, et Helme annab venekeelse Postimehe videos teada, et ta on uus Savisaar.”

Ta ei öelnud seda otsesõnu, aga kuna kasutas Savisaarele omaseid poliittehnoloogiavõtteid, piisab üldmuljest. Kogu tekstis on kõigepealt rida lihtsaid väiteid, mis eraldi võetuna on tasakaalukad, mõistlikud ja õiged. Kuid selle keskel on uskumatu väidete kombinatsioon, mida artist, endise nimega Mart Helme, sai öelda ainult hüpnoosi all.

Venemaa on/ ei ole oht

Helme alustab kui kaineks maganud mees, kes ei mäleta, et alles paar päeva tagasi toimunud heavy rock´i peol riigikogus küsis ta Jüri Rataselt: “Kas te tunnistate fakti, et vene rahvus on lisariski moment?” Pehmo versioon kõlas Helme suust aga: “Me räägime inimestest, kes tegelevad riigisaladustega. Siin tuleb kontrollida mitte ainult venelasi, vaid ka eestlasi.”

Tõesti, nüüd väljendab Helme mõistlikke mõtteid, mis on seda enam banaalne, et riik teeb seda ju väga pikki aastaid. Ometi on selle kontrollijutu taga luuramas arusaamine, et me teame küll, milline riik Eesti elanikke värbab riigisaladusi reetma… Või kas me teame?

Seejärel räägib Helme heatahtlikest suhetest rahuarmastava Venemaaga. Lauseid eraldi võttes loeb Mart Helme justkui Yana Toomi mõistlikumate hetkede tekstiraamatut. Mina ka ei vaidle. Venemaa on ja jääb meie naabriks. Ja kusagil on unistus “heatahtlikust ja rahuarmastavast Venemaast kui Balti julgeoleku garantiist”. Niisugust Venemaad meie kõrval täna ei ole, kuid Helme jutt selleni ei jõudnud. Seda oli ta varem ainult eestlastele rääkinud.

Siit koorub vastuolu Helme tekstis, kus on koos ühekorraga riigireetmisele ässitav Venemaa ja samal ajal tegelikult heatahtlik Venemaa. Võtame seda vastuolu kui sümptomit, mille peamine tunnus on soov vene elanikkonnale meeldida. Tervikuna ei tohiks ju Helmele pahaks panna, kui sirutab käe Eesti venelaste kogukonna poole.

Kremli nägemus

Seejärel jõuame kirsini tordil: “Eestlased ei saa aru, et venelased pole ainult rahvas või rahvus, venelased on tsivilisatsioon. Venelaste ustavus oma tsivilisatsioonile on midagi sellist, mida eestlased ei mõista. Eestlastel on lihtsustatud arusaam “rahvusest”. Mina olen lugenud Gumiljovi ja paljusid teisi vene klassikuid, kes on tegelenud etnogeneesi ja muude teooriatega.”

Helme söödab vene valijale tagasi vene vaimumaailma šovinistlikuma tiiva ideoloogia! Kui Helme mainib Gumiljovi vaimus tsivilisatsiooni, mis on kui missiooniteadlikkuse steroide täispumbatud rahvuslus, taandab ta kõik venelased “slavofiilideks”. Umbes sama üritabki teha Kremli ametlikum ideoloogia. See on kui katse välja lülitada kasvõi näiteks Peeter I ja Katariina II reformidest inspireeritud “läänlaste” (zapadnike) traditsioon, mis loeb Venemaad eelkõige Euroopa osaks.

Tänane Kremli ajalookäsitlus loeb Nõukogude Liidu lagunemist ja 90-ndate aastate viletsust eelkõige “läänlaste” tegevuse tulemuseks. Vastukaaluks taaselustati Putini ajal slavofiilne nägemus, kus Venemaa on Kolmas Rooma ja Bütsantsi pärija, kelle missiooniks on tõelise kristluse vaimu edasikandmine ajal, mil Euroopa mandub. Helme püüab venelastele komplimenti teha, kirjeldades neid läbi Kremli ideoloogia.

Niisiis Helme jutus ei vaidlusta miski seda romantilist slaavi übermensch´ide ideoloogiat, mis toidab impeeriumi moraalset õigust sekkuda muu maailma asjadesse.

Täiesti ootamatult saan aru, et minus on äratatud konservatiivne rahvuslane, kes tahaks Helmega vaielda: “Eestlased ei ole parem kui ükski teine rahvus, aga kindlasti ka mitte halvem. Mina küll ei tunnista ühegi teise etnose tsiviliseerivat missiooni.”

Õnnetuseks ei peatu Helme Kremli jutupunktidel selles kohas, vaid jätkab: “/…/ on väga halb, et meie suhted Venemaaga pole kõige sõbralikumad. Kui me ka edaspidi tegeleme ainult Venemaa süüdistamisega, siis suhted ei parane. /…/ Me oleme nii väike riik, et meil on sageli vaja kasutada võimalust vaikida.”

Jällegi on mingil tasandil tegemist õige väitega. Eesti meedia on liiga ühekülgselt kiindunud Venemaalt tulevatesse negatiivsetesse uudistesse. Kuid millise kriitika osas võiks Eesti nüüd suu kinni hoida?

Gruusia ja Ukraina puhul suudame me ju kritiseerida ka nende kehva regionaalpoliitikat, mis lõi kriisideks soodsa pinnase, aga see ei anna Venemaale õigust neis riikides sõdida. Ajal, mil Läänes vaadatakse pigem kriitiliselt tagasi oma vigadele Iraagis ja Liibüas, on meil seda vähem põhjust teha mööndusi Venemaale.

Helme sattus hoogu?

Mis toimub? Pakun välja paar seletust.

1. Helme leidis, et vaja on maha võtta EKRE kui paaria-erakonna foon venelaste seas: paljud on ju rääkinud, et omavahelistes vestlustes on ekrelased tavalised ja mitte äärmuslikud inimesed. Räuskav agressiivsus eesti keeles on tehnika ja taktika küsimus. Intervjuud andes ei olnud Helme kõiki mõtteid lõpuni läbi mõelnud ja sestap kukkus improvisatsioon veidi halvasti välja.

2. EKRE esindajad on pidevalt kohtunud sõpradega Poolast, Ungarist, Austriast, Itaaliast jne. Neid ühendab palju, eristab see, et Orban ja Salvini on Putini suhtes sõbralikud, EKRE aga ei ole. Kuna Putini immigratsiooni- ja homovastasus sobib EKRE-le, siis on teoreetiliselt tõesti võimalik teha pööre ja leida ühiseid jututeemasid Eestis elavate Putini-meelsete venelastega.

3. Teoreetiliselt jääb säärase teksti puhul alles kahtlus – nii, nagu Savisaare puhul –, et kusagil on olnud kontakte mingite vene ringkondadega.

Kaldun eelistama kõige lihtsamat versiooni, et improviseeriv Helme sattus hoogu ja ütles asju, mida hiljem kahetseb. Mis selles jutus ei olnud juhuslik, oli valmisolek rääkida venelastele täiesti teises tonaalsuses juttu kui eestlastele. Ja see oli üks Savisaart defineeriv tunnus. Lisame juurde populistlikud loosungid ja veendumuse, et kartellimeedia ja süvariik on tema vastu ning ma saamegi Savisaare uue tulemise Helme näol.

Lühendatult 24. septembri Edasist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 672 korda, sh täna 1)