LAPSED: Ranits rõhub selga? (6)

LAPSED EI KURDA: Kuressaare gümnaasiumis õppivad ja kooli lähedal elavad Georg ja
Katharina Sipelgas oma koolikotti liiga raskeks ei pea.
Maanus Masing

Kooliaasta on kestnud napilt kuu, ent juba kurdab mõnigi laps, et koolikott on liiga raske, selg koti tassimisest väsinud ja valus. Sellest, et koolikott on normist raskem, on räägitud aastaid, tõhusat lahendust mure leevendamiseks ei paista aga justkui kusagilt.

Kuressaares elav kahe lapse ema Kristel (nimi muudetud – toim) tõdes, et kummagi lapse koolikott on raske kui pomm.

“Isegi minul täiskasvanud inimesena on sellist kotti raske kanda, aga laps peab seda päevast päeva vedama!” ütles ta. Kristeli sõnul on ta kontrollinud, ega ometi üleliigsed asjad kotile raskust lisa.

“Midagi liigset seal pole – üksnes need asjad, mida konkreetseks päevaks tarvis on, lisaks telefon ja rahakott,” rääkis naine.

Vahel veavad lapsed lisaks koolikotile kaasas kotti kehalise kasvatuse riiete ja jalanõudega, mis taritava koorma veelgi raskemaks muudab.

Ta kaalus ära kummagi lapse koolikoti sel päeval, mil tunniplaanis on kõige rohkem neid aineid, kus õpikud-töövihikud kasutusel. 2. klassi lapse koolikott kaalus üle 3,2 kg. 4. klassi lapse koti raskus oli aga 3,9 kg.

Tervisekaitseameti andmeil on koolikoti lubatud raskus koos sisuga 1.–3. klassi õpilastel kuni 3 kg, 4.–6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg ning 7.–9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg.

Kristeli sõnul on teisedki tema tuttavad lapsevanemad kurtnud muret, et koolikott on lapse jaoks liiga raske. Naine leiab, et muret aitaks vähemalt osaliselt lahendada topeltõpikud igas aines – üks õpik koolis ja teine kodus. “Ilmselt on selline lahendus aga liiga kulukas, et koolid saaksid selle kasutusele võtta,” leidis ta.

Kristeli sõnul on õpetajad soovitanud, et lapsed võiksid need õpikud-töövihikud, mida järgmiseks päevaks tarvis pole või kus kodune töö on jõutud juba koolis valmis teha, kooli jätta. Vahel lapsed seda tõesti teevad, ent mitte alati, märkis Kristel.

Kuressaare gümnaasiumi hoolekogusse kuuluva Aivar Sipelga lapsed õpivad 2., 4. ja 7. klassis. “Algklassides laste koolikotid minu arvates liiga palju ei kaalu. Muidugi on mu lastel ka väga lühike koolitee, kõigest 200 meetrit,” lausus ta. “Raske koolikott on pigem keskastme ehk põhikooli teema, kus õppeaineid on juba rohkem.” Sipelgas märkis, et koolikoti kergemaks muutmiseks saab osa kooliasju koolis hoida. “Kardan siiski, et väga palju muid võimalusi koolil pakkuda ei ole,” tõdes ta.

Tänapäeva lapsed on nõrgemad

Kuressaare gümnaasiumi hoolekogu esimehe Maris Rebeli sõnul pole tema lapsed koolikoti raskuse üle kurtnud. “Ma arvan, et pigem on koolikoti kaalust saanud probleem seetõttu, et tänapäeva lapsed on eelmiste põlvkondadega võrreldes üldfüüsiliselt palju nõrgemad,” lausus ta. Rebeli hinnangul ei tohiks koolikoti raskus enamiku õpilaste jaoks probleem olla: “Suuremat osa lapsi sõidutatakse ju uksest ukseni autoga. Neid lapsi, kes käivad, koolikott seljas, pikka maad jalgsi, on väga vähe.”

Saaremaa ühisgümnaasiumi meditsiiniõde Marina Aas leiab, et õigus on nii nendel, kelle arvates kaalub laste koolikott liiga palju, kui ka nendel, kelle arvates on tänapäeva lapsed füüsiliselt nõrgemad. “Enamik lapsi tuuakse-viiakse autodega, õues mängitakse-joostakse vähe, palju aega veedetakse nutiseadmetes,” loetles Aas põhjuseid.

Samas on laste koolikotid tema hinnangul tõesti rasked, mõjudes halvasti õpilaste rühile. “Keskeltläbi kolmandik klassi lastest on rühihäiretega,” nentis meditsiiniõde.

“Sarnaselt heaoluriikidega võiks ka Eestis olla nii, et koolis oleks kasutusel topeltõpikud kooli ja kodu jaoks. Kas just igas aines, aga nendes ainetes küll, mida nädala tunniplaanis rohkem on,” lausus Aas.

Möödunud sügisel korraldas Kuressaare gümnaasiumi toonase 5., nüüd 6. klassi juhataja Virge Lember oma klassis koolikottide kaalumise. “Kuigi see kaalumine jäi möödunud sügisesse, vaevalt praeguseks midagi oluliselt muutunud on,” lausus ta.

Lemberi sõnul näitas mullune kaalumisaktsioon, et paljudes koolikottides oli lisaks nendele asjadele, mis seal kindlasti olema peaksid – õpikud, töövihikud, vihikud ja kirjatarbed –, palju muudki. “Lapse jaoks olid need aga vajalikud asjad: veepudel, mobiiltelefon, rahakott,” rääkis õpetaja. “Kõik see lisab aga koolikotile raskust juurde.”

Kaaluti nii täis kui ka tühja koolikotti. Õpetaja Lemberi sõnul selgus, et ka tühi koolikott võib olla päris raske. “Kui juba kott üksi kaalub kaks kilo, siis pane sinna kaks raamatut sisse ja ongi kott juba liiga raske.”

Lemberi sõnutsi on KG-s küll võimalus jätta kooli need asjad, mida järgmise päeva kodusteks töödeks kaasa võtma ei pea. Ometi kõik õpilased seda võimalust kasutada ei julge, kartes, et niimoodi ununeb raamat või vihik kooli.

Õppekirjandus kaalub palju

“Selles, et koolikotid on liiga rasked, ei ole midagi uut,” leiab Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro, lisades, et see teema käib kooli hoolekogust läbi igal õppeaastal. Tema hinnangul on selle murega võidelda aga keeruline. “On olnud perioode, kus algklassiõpilastel, kel on koduklassid, on mingeid õpikuid topelt – üks õpik kodus ja üks koolis,” lausus ta. “Saab ka need asjad, mida ei lähe kodus vaja, kooli jätta.”

Aro lisas, et paljudel õpilastel, kel nn koduklassi ei ole, on isiklik garderoobikapp, kus muu hulgas koolitarbeid hoitakse. Aro sõnul on vanematel mõistlik osta oma lapsele võimalikult kerge kott ja aeg-ajalt kontrollida koti sisu või lasta lapsel endal seda teha – et seal poleks ebavajalikke asju, mis kotile kaalu lisavad.

Viljar Aro möönis, et kirjastuste väljaantud, kriitpaberile trükitud õpikud ja töövihikud on tõesti rasked ning ehk ka raskemad, kui normid ette näevad.

“Selle vastu ei saa aga üks kool midagi teha,” märkis direktor. “Osas klassides on õnneks siiski nii, et õppeaasta materjal on jaotatud kaheks raamatuks – nii on õpik, mida tuleb kaasas kanda, kergem. Tasapisi muudab olukorda paremaks ka see, et aina rohkem on loodud ja luuakse elektroonilisi õppematerjale ja tarkvarapakette.”

MTÜ Lastekaitse Liit avaldas mullu mais küsitluse “Sinu lapse koolikott” tulemused, mis näitasid, et 85 protsendi õpilaste koolikoti kogukaal ületas kehtestatud piirmäära. Kusjuures 1.–3. klassi õpilastest oli koolikott lubatust raskem 89 protsendil ja 4.–6. klassi õpilastest lausa 92 protsendil.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 752 korda, sh täna 1)