TÖÖ: Kakskümmend aastat vutti edendamas

PIDEV PINGUTUS: Treener Jan Važinski sõnul peab pingutama, et lapsed jalgpalli juures püsiksid.
ALLAN MEHIK

1998. aasta suvel asus FC Kuressaares jalgpallitreenerina tööle Tallinnas Lasnamäel kasvanud Jan Važinski, kes tänaseks on üles kasvatanud mitu põlvkonda jalgpallureid ja juhendanud Saaremaa võistkondi erinevatel võistlustel.

“Need aastad on pakkunud mulle palju ülevaid hetki ja emotsioone ning on olnud kordaminekuid,” tõdeb Jan Važinski. “Eredamalt meenub ehk 2003. aasta, kui me Sörve JK meeskonnaga võitsime teise liiga ja tõusime esiliigasse. Praegu on muidugi Premium-liiga mängud, kus on palju neid mehi, keda mäletan veel pisikeste poistena ringi jooksmas. Nüüd on neil juba oma pered ja head töökohad.”

Pakkumise Saaremaale tööle tulla tegi Viljandi JK Tuleviku abitreenerina tegutsenud Jan Važinskile Aivar Pohlak. Esialgu treenis ta vaid esindusmeeskonda ja Kuressaares käis kodumängudel, trennid olid aga Tallinnas. “Sel hetkel ei olnud mul küll ühtegi mõtet, et elu päriselt siia toob. Võtsin päeva ja kuu korraga ning lõpuks saime FC Kuressaarega ka meistriliigasse,” meenutab Važinski.

Sai Pohlakult pakkumise

Vaid aasta varem asutatud FC Kuressaare oli uus klubi ja pakkus võimalust kõigil areneda. Esindusmeeskonnaga toimetamise kõrvalt nägi Jan Važinski, milline on jalgpalli seis Saaremaal. Siis sai ta Aivar Pohlakult pakkumise, et saarel võiks ka noortega tööd alustada. Abikaasa oli saarele kolimisega nõus. Alguses elas Važinski üksi, siis ostis korteri. Abikaasa koos lastega tuli järele.

“Mulle meeldivad väljakutsed,” märgib treener Važinski. “Saaremaal oli jalgpall lapsekingades ja mingit süsteemi ei olnud. Seepärast oli huvitav peaaegu nullist alustada ja seda asja vedama asuda. Hiljem olen saanud küll pakkumisi ka mandrile treeneriks minna, aga midagi konkreetset ei ole ma tahtnud sel teemal enam arutada.”

Leningradi Lesgafti akadeemia lõpetanud ja augustis 30 aasta tööjuubelit tähistanud Jan Važinski treenib praegu FC Kuressaare esindusmeeskonna kõrval veel U17 eliitliiga võistkonda ja 2006. aastal sündinud poiste gruppi. On aastaid, kus töökoormus on olnud veelgi suurem.

“Tegelikult meeste ja poiste treenimine täiendavad teineteist,” leiab ta. “Premium-liigas peab üritama täiskasvanutega teha samamoodi nagu profitiimidega, et meeste suhtumine, koormused ja taktika oleksid tasemel. Noorte trennis on jälle huvitav vaadata, kuidas väikesed lapsed arenevad ja kuidas nende elu käib ümber jalgpalli. Tööd on olnud kogu aeg palju, sest klubi on väike ja valikut pole. Aga ma ei ole kunagi tööd kartnud.”

Važinski käe alt on kasvanud praegused esindusmeeskonna mängijad Maarek Suursaar, Mario Stern, Rait Hansen, Kristo Kallas, Roland Kütt, Sander Laht, Amor Luup, Märten Opp, Mario Pruul, Margus Rajaver, Sander Seeman, Elari Valmas, Sander Viira ja Reivo Vinter. Klubi suuremad lootused järelkasvu osas on seotud just 2006. aasta grupiga.

Distsipliin ja järjepidevus

Jalgpallis UEFA Pro litsentsiga Jan Važinski treenerikreedo on distsipliin ja järjepidevus. “Kõik asjad on vaja läbi analüüsida, et kogu aeg edasi liikuda,” selgitab ta.

“Treener ei tohi oma tegemistes kunagi paigale jääda. Kui on hetk, kus treener on toimuvaga rahul, siis on ta oma silmade eest midagi olulist mööda lasknud.”

Praegu on FC Kuressaares juba palju treenereid ja gruppe, kuid Jan Važinski hinnangul on töö lastega läinud keerulisemaks. “Kui alustasin, siis ei olnud neil eriti kõrvalisi tegevusi, täna on ahvatlusi palju enam. Peab pingutama, et lapsed jalgpalli juures püsiksid,” lausub ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 458 korda, sh täna 1)