Panga tammed on hästi kasvama läinud (34)

SUVEGA 30–40 SENTIMEETRIT: Metsainsener Leo Filippov (vasakul) ja Panga panga arendaja Alver Sagur hindavad puukese kasvu. See tamm on suvekuudel sirgunud 30–40 sentimeetrit.
MAANUS MASING

Maikuus Panga pangale istutatud 63 tammest on kõik kenasti elujõudu kogunud ja mõni neist mõne kuuga koguni 30–40 sentimeetrit kõrguses juurde võtnud.

Reede hommikupoolikul hindas tammiku rajamise mõtte heaks kiitnud metsandusinsener Leo Filippov kuuma suve üleelanud puuhakatisi, öeldes, et kuigi tammed on erineva pikkusega, pole neist ükski ohus.

Aste, Tornimäe ja Orissaare kooli õpilased võivad uhkust tunda, et nende töö kannab vilja. “Siia on oma puu istutanud ka lätlased, belglased ja mitme ametkonna esindajad,” selgitas Filippov.

Metsamees jäi rahule, et tema soovitusi ja õpetussõnu istutamise ajal kuulda võeti ja tegutseti nii, nagu vaja. “Kaevati korralikud istutusaugud, kasvumuld toodi kohale ja soovitasin ka natuke tihedamalt istutada, kuna kasvukoht on ju karm. Grupis kasvades, üksteist toetades peavad puud paremini vastu,” toonitas kogenud metsakasvataja.

20 puud on varuks

Panga panga arendaja Alver Sagur ütles, et lisaks rajatud tammikule on neil veel 20 puuga kasvuaed, kust saab uut istutusmaterjali väljaläinud puude asendamiseks. Seni pole seda tarvis olnud.

Suvekuudel kastis Sagur tammeparki kaks korda nädalas. Iga puu sai ämbritäie vett. “Alguses tegin seda tööd üksinda, aga kuna kuuma pidas pikalt, siis võtsin endale ka abilisi. Üksinda tegutsedes kulus mul siin kolm tundi. Iga puu juures peatusin pikemalt, ajasin temaga ka juttu. Ümbritsesime puud killustikuga, mis aitab niiskust hoida. Mulle oli see kvaliteetaeg, mis andis ka hingele kosutust,” märkis Sagur.

Turistidki on tammikut imetlenud. Piknikuid on siin peetud. Keegi pole puudele liiga teinud. Saguri sõnul on saarlased tammiku rajamise väga hästi vastu võtnud. Tammikust ja vanast 300-aastasest pingiks kujundatud tammest on saanud panga uus atraktsioon.

Milliseid sorte on kasvama pandud, seda näitab Filippovi sõnul aeg. “On varapuhkevaid ja hiljapuhkevaid sorte. Mõned lasevad lehed varem alla, mõned hiljem. Üldiselt kasvab tamm ilusamaks ja kõrgemaks, kui tal on külgvari. Selle tammiku rajamisel me seda ka arvestasime. Vanarahva tarkuski ütleb, et tamm tahab kasvada, kasukas seljas ja pea paljas,” selgitas metsainsener.

Tilgast saab suur meri

Miks osa puudest on enam kui meetri kõrgused, muist aga “allameetrimehed”? Filippov selgitas, et ettekasvatatud taimed olid erinevad.

Ja veel üks huvitav tähelepanek. Ülevalt vaadatuna on tammik tilgakujuline.

“Tilgast saab väike nire, siis oja, jõgi ja lõpuks suur meri,” fantaseeris Filippov.

Metsamehe arvates võib Pangal juba viie-kuue aasta pärast imetleda paari meetri kõrguseks sirgunud tammesid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 807 korda, sh täna 1)