Enamik maakonna beebisid toitub rinnapiimast

Saare maakonnas elavad emad toidavad oma beebisid rinnapiimaga Eesti keskmisest usinamalt. Tervise Arengu Instituudi avaldatud andmed möödunud aasta kohta näitavad, et esimesel kolmel elukuul toitus täielikult või osaliselt rinnapiimast 83,7% Saaremaa titadest. Eesti keskmine näitaja oli 82,1%.

Rinnaga toitmise poolest on Eestis kõige tublimad aga hiidlased: seal oli kuni kolmekuustest beebidest rinnapiimatoidul koguni 98%. Lisaks Hiiumaale edestavad Saare maakonda selles tabelis veel Võru-, Lääne- ja Harjumaa. Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa kuni kolmekuustest titadest sai rinnapiima toiduks aga vaid 73%.

Kuni kuus kuud rinnapiimast toitunud laste osakaal on juba tunduvalt väiksem. Saare maakonnas oli neid lapsi mullu 67,7%. See näitaja jääb aga alla Eesti keskmisele ehk 69,9 protsendile. Hiiumaa pooleaastastest beebidest sai rinnapiima söögiks 96,1%, Jõgevamaal aga üksnes pisut üle poolte ehk 55,4%.

Täielikul rinnapiimatoidul olev laps saab vajadusel rinnapiimale lisaks vitamiine ja ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud. Imiku osaline rinnapiimaga toitmine tähendab, et lisaks rinnapiimale saab laps kas piimasegu või muud toitu (puder, köögiviljapüree jne).

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni, seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Siinjuures on ka praegune näitaja oluliselt madalam, kui seda vajalikuks peetakse, et optimaalselt kaitsta nii emade kui ka laste tervist. WHO eesmärk on tõsta 2030. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olevate laste osatähtsus 70 protsendini.

Tervise Arengu Instituudi andmeil tegutsevad enamikes maakondades imetamisnõustajad, kelle kontaktid leiab Eestis Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu (SIET) kodulehelt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 365 korda, sh täna 1)