Kohalikke asju otsustagu kohalikud? (2)

Kui praegu saavad saarlased oma äranägemise järgi jagada LEADER-meetme toetusi ja kalandustoetusi, siis 2021. aastast võib iseotsustamise õigus laieneda ka osale EAS-i ja töötukassa rahast. Maaelu edendamiseks mõeldud multifondide toetusskeem tähendaks seda, et kuni 15% liikmesriigi põllumajandusele, kalandusele, sotsiaalvaldkonnale ja regionaalarengule ettenähtud Euroopa Liidu toetustest jagataks alates 2021. aastast näiteks maakonna tasandil.

Samas leiavad skeptikud, et kohapealne otsustamine ei pruugi olla piisavalt objektiivne ega läbipaistev.

Kui õiglane ja läbipaistev paistab teile Saarte Kalanduse ja Saarte koostöökogu senine tegevus, et oleks õigustatud multifondi ellukutsumine?

Annika Auväärt
Muhu valla arendus­nõunik:

Multifondiga seonduv on minu jaoks suhteliselt uus ja veel tundmatu teema, seega ei saa olemasoleva vähese info põhjal hinnangut anda, kas fondi ellukutsumine on õigustatud või ei.
Kohapeal otsustamise plussiks võiks olla hindajate paremad taustateadmised piirkonna kitsaskohtadest ja vajadustest. Kuna raha on alati vähem, kui soovitakse, loeb väga palju see, kui argumenteeritult vastavad otsused koostatakse ja kuidas toimub üldine infovahetus.

Oma senise praktika põhjal tundub mulle, et Saarte Kalandusel on selles osas veel arenguruumi. Samas hindan nii Saarte koostöökogu kui ka Saarte Kalanduse juures seda, et taotlejaile on antud võimalus hindamiskomisjoni ees oma taotlust kaitsta ja selgitada, mispärast valitud tegevused või lahendused on vajalikud/parimad. Üleriiklike taotlusvoorude puhul sellist võimalust pole.

Kui multifond ellu kutsutakse, siis loodetavasti mõeldakse ka tehniliste lahenduste muutmisele, et taotlejal oleks projektitaotluste esitamiseks ja hilisemaks aruandluseks üks e-keskkond, sõltumata sellest, kust raha tuleb ja mis valdkonnaga tegemist on.

Arli Toompuu
SKK hindamiskomisjoni liige, MTÜ Metsküla Lastehoid juhatuse liige:

Olles ise Saarte koostöökogu hindamiskomisjoni liige, tean rääkida Saarte koostöökogu eest. Projektide toetamise otsustamisel kasutatakse hindamissüsteemi, kus hinnatakse erinevaid kriteeriume, mitte ei otsustada isikliku meeldimise alusel. Hiljem koostatakse mitmete inimeste antud hinnete alusel paremusjärjestus.

Aastate jooksul olen kohalikust meediast lugenud vaid ühel korral, et kirjutaja arvates on talle liiga tehtud ja projekti ei ole toetatud. See üks erand on samuti väga hea väljund – vähemalt matemaatikas pidi erand kinnitama reeglit!

Isiklikust seisukohast leian samuti, et kohaliku elu üle võiksid otsustada ka kohalikud inimesed. Mõlemad organisatsioonid toimivad demokraatlikult valitud juhatuste eestvedamisel ja kõikidel skeptikutel on võimalik valituks saada!

Katrin Kalle
MTÜ Pihtla Lapsed juhatuse liige:

Saarte koostöökogu senisele tegevusele mul etteheiteid küll ei ole. Kohapealne otsustusõigus tagaks toetuste jõudmise ehk siiski paremini just selles piirkonnas vajalikesse kohtadesse. Hindamiskomisjoni laiapõhjalisemaks muutmiseks ma otsest vajadust ei näe. Kui lisaliikmed tooks selget lisaväärtust juurde, siis küll.

Rainer Paenurk,
Saare arendus­keskuse juhataja:

See, et hindamine ei pruugi olla kõigi arvates läbipaistev, on ohukoht kindlasti. Igasuguse süsteemi puhul on neid, kes on rahul, ja alati on ka neid, kes nurisevad. Nii jääb tõenäoliselt ka edaspidi.
Minu hinnangul on see multifondi-mõte aga mõtlemist väärt.

Ettevõtja seisukohalt – kui rääkida toetustest, siis praegu tuleb ettevõtjaid nii-öelda jooksutada erinevate rakendusüksuste vahel. Kui oleks otsustus erinevate meetmete kohta ühes kohas tsentraalselt koos, siis ettevõtja igal juhul võidaks. Siin on aga tahke päris mitu. Praegu olemasolevatel rakendusüksustel on päris erinevad funktsioonid. Kõigepealt tuleks nendel rakendusüksustel endil panna plussid ja miinused kenasti kirja ning kaaluda, kas sellest on rohkem võita või mitte.

On näiteid, kus need multifondid toimivad ja väidetavalt väga hästi. Miks see ei võiks siis toimida Saaremaal? Üha rohkem räägitakse piirkondlikest eripäradest ning et kõiki piirkondi Eestis, kuhu kuuluvad ka ääremaad ja väikesaared, ühe mütsiga lüüa on ehk ülekohtune.

Eelkõige peaksid aga need rakendusüksused plussid ja miinused ise omavahel selgeks rääkima, rollijaotuse kokku leppima ja siis saaks selle teemaga edasi minna.

Kuna erinevad rakendusüksused on täna rahastatavad ja jälgitavad erinevate ministeeriumide poolt, siis natuke teeb murelikuks see, et ühel hetkel võib kõikide fondide üleselt otsustada ainult üks ministeerium. Samas, kui nad on omavahel need rollid kokku leppinud ja ülesanded ära jaganud ning kõik on läbipaistev, siis – miks mitte.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 736 korda, sh täna 1)