Ene Ergma jagas eakatele õppuritele taevast tarkust

KOSMOSEJUTUD: Ene Ergma (vasakul) ja väärikate ülikooli eestvedaja Maie Meius eile enne avaloengu algust.
MAANUS MASING

Saaremaa väärikate ülikooli uue hooaja avaloengu pidas eile astrofüüsik Ene Ergma, kes rääkis nii kaugemast kui ka lähemast kosmosest ja inimese suhetest sellega.

Ergma ütles Saarte Häälele, et on väärikatele kosmoseteemalisi loenguid varem pidanud Tartus ja teab, kuidas eakamale kuulajaskonnale läheneda. “See on asi, mida ise ka kogu aeg õpid ja mõtled aeg-ajalt midagi lõbusamat juurde,” lausus ta.

Ergma on näinud kosmoseajastut päris algusest peale. “Kõigepealt oli see ju üsna sõjaline ja sellega tegelesid ainult suurriigid, põhiliselt USA ja NSV Liit. Eks kosmoselendudel oli ka poliitiline võistlusmoment sees,” nentis ta. 1990. aastatel sai kosmosest aga majandustegevuse objekt.

Ergma sõnul oleme tänaseks kosmosega nii tihedalt seotud, et peame oskama arvestada ka selle varjukülgedega. Praegu on Maa kohal umbes 800 satelliiti, mida kasutatakse telekommunikatsiooni- ja navigatsioonisüsteemides. Nende kadumine tekitaks igapäevaelus väga tõsiseid probleeme.

“Kui meie armsal Päikesel käib üks vägev purse, siis võib see rivist välja viia nii satelliidid kui ka maapealsed süsteemid. 19. sajandil oli selline juhtum, kui Kanadas kadus täielikult elekter,” rääkis Ergma.

Küsimusele, kui suure teleskoobiga ja millisest taevanurgast tuleks jumalat otsida, vastas professor Ergma, et kasutab ise nimetust looja.

“Ta lõi universumi ja pani siia sisse perfektsed loodusseadused. Rohkemat polnud vaja. Kas inimese tegemiseks on tarvis jumalikku jõudu? Vaja on vaid teatud elemente ja teatud häid tingimusi ja ta saabki valmis,” rääkis ta. Ergma lisas, et kõige õnnetum asi, mis looja tegi, oligi just inimeste loomine. “Inimene püüab ju kogu aeg loodust untsu keerata,” tõdes ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 298 korda, sh täna 1)