SUUR MAA, SUURED ASJAD: Laevaga Lätti. Muidugi!

neeme korv

Neeme Korv

Nagu hea lugeja aastate jooksul aru on saanud, pooldab siinkirjutaja igati avatust ja toetab kõikvõimalikke ühendusi, mis sellele kaasa aitavad. Saaremaa–Läti meresilla taastamine oleks mu meelest samm õiges suunas.

Mõneti tundub eemalt vaadates, et juttu selle ümber hakkab juba sama palju saama, nagu kurikuulsa Pihkva–Tartu laevaliini puhul, kus sõnad ja unistused vältavad juba enam kui kümnendi ning tegelikkus pole grammi võrragi lähemale jõudnud. Ja viimasel juhul on ometi takistuseks riikidevahelised poliitilised olud, nagu Venemaaga asjaajamisel ikka. Meie läbikäimisi Lätiga mõjutab mõneti vaid sisepoliitika.

Täpselt üheksa aastat tagasi tellisid Eesti ja Läti toonased peaministrid Andrus Ansip ja Valdis Dombrovskis raporti kahe riigi suhetest ja koostööpotentsiaalist. Raportööride Andris Razānsi ja Anvar Samosti koostatud dokumendis antakse erinevates valdkondades konkreetseid poliitikasoovitusi. Raport lõpeb visiooniga aastaks 2020, kus seisab muu hulgas: “Läti ja Eesti vahel ei reisi mitte ainult tudengid ja ärimehed. Naaberriiki külastavate turistide arv läheneb kiiresti Eesti ja Soome vahelise turismi näitajatele.”

Kui Jüri Ratase valitsuse oponentidelt kõvasti kriitikat saanud alkoholiaktsiisidest mingitki kasu kerkis, siis just läbikäimises kahe riigi vahel. Muidugi on paljudel eestlastel reisi lõunapoolseim siht Ikla või Valka kärakapood, kuid kasvunumbreid näitab ka muu turismistatistika. Statistikaamet teatas juulis, et 1,3 miljonist ööbimisega välisreisist, mis Eesti elanikud mullu tegid, hõivas kolmandiku Läti, lüües sellega ka Soome reisisihtkohtade esikohalt. Kümme aastat tagasi oli ööbimisi lõunanaabrite juures lausa suurusjärgu võrra vähem. Ei pea olema eriline hiromant ennustamaks, kuidas hoogustab inimeste liikumist Tallinna ja Riia vahel Rail Baltic.

Tundub, et Lätis on seda aktiivsust märgatud ja sotsiaalmajanduslik kasu hakkab muutuma puhtmajanduslikuks. Kodukaupade äri IKEA tulek Riiga tekitas lausa eraldi bussireisipaketid. Hinna sees pole ainult ostlemine kuulsas poes, vaid ka linnaekskursioonid ja niisama vaba aja veetmise võimalused. Küllap tõukub ka lätlaste viimase aja huvi Saaremaa vastu muutunud oludest.

Märtsis avalikkuse ette jõudnud Saarte koostöökogu tellitud uuringu järgi jääks kommertsalusel laevaliin pigem kahjumisse. Sisepoliitiline tähtede seis näitab aga Eesti riigi soodsat suhtumist ettevõtmisse. Rääkivate peade parteilist kuuluvust vaadates oleksin väga üllatunud, kui Keskerakond ei teeks sellest oma valimisteemat.

Aga olgu kuidas on, Lätis on tore käia – suvine perereis Riiga ainult kinnitas seda. Razānsi ja Samosti raportist käis läbi soovitus, et Eesti turismimagnetid võiksid jagada lätikeelseid materjale ja vastupidi. Tundub, et lõunanaabrid on sellest kinni võtnud. Läti teeb juba aastaid siinses meedias aktiivset turismipromo. Šokolaaditootja Laima väikeses tehasemuuseumis tervitasid noored töötajad meid suvel eestikeelsete sõnadega! Eks sellesama Mõntu–Ventspilsi laevaühendusega ole ka nii, et kui teha, siis peaks seda ka isuäratavalt pakendama ja sisukalt täitma.

18. novembril saab Läti Vabariik 100-aastaseks. Ükskord ma juba kirjutasin neil samadel veergudel, et võiksime Lätile suveks saare kinkida. Neil omal ju pole. Eriti kui huvi tundub olevat vastastikune ja laevaühendus rõõmustaks mõlemat juubilari.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 237 korda, sh täna 1)