Valla üldplaneering – kellele ja milleks?

PÕNEV TÖÖ: Vallaarhitekt Mark Grimitlihti sõnul on Saaremaa meie ühine lõuend. “Mis värve, kuidas, mis tehnikaga ja kuhu maalime, on meie otsustada läbi üldplaneeringu,” ütleb ta.
MARK GRIMITLIHT

Saaremaa vallavolikogu algatas 27. septembril valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Üldplaneeringuga seonduvatele küsimustele vastavad vallavalitsuse üldplaneeringuspetsialist Marita Kallas ja vallaarhitekt Mark Grimitliht.

Kõigepealt, miks üldplaneeringut üldse vaja on?

Marita Kallas: Planeerimisega on tõenäoliselt kokku puutunud iga inimene – puudutavad ju planeeringud erinevaid küsimusi, kuid kõige lihtsamini on tajutav ehitamine. Kui inimesel on soov midagi ehitada, peab ta lähtuma mingist reeglistikust, ehitamine omakorda mõjutab aga näiteks naabreid, kellel on samuti teatud ootused tekkida võiva ehitise osas – seega on mõlema poole huvid omavahel seotud. Üldplaneering ongi üks selline reeglite kogum, mis aitab suunata omavalitsuse ruumilist arengut, et elukeskkond oleks kasutajasõbralik ja turvaline ning kogukondlikke väärtusi edasikandev ja väärtustav.

Eesti planeeringute süsteem on hierarhiline. Peamine planeeringute liigitus tuleneb planeeringuga hõlmatavast alast ning sellest tulenevast täpsusastmest: kõige üldisem ja kõige kõrgemal seisev on üleriigiline planeering, seejärel tuleb maakonnaplaneering, siis üldplaneering ja viimasena detailplaneering. Üldplaneeringu eesmärk ei ole käsitleda ruumi maaüksuse täpsusega, vaid anda piirkonna jaoks üldisemad suunised. Täpsemad lahendused on võimalik anda näiteks detailplaneeringu või projekteerimistingimustega.

Mark Grimitliht: Kohati on menetlus- ja seadusterägastik nii keeruline, et ka erialaspetsialistidel on raske hoomata tervikpilti, mistõttu on eriti tähtis hoida fookus paigas ja lähtuda sellest, millist Saaremaad me soovime. Milliseks soovime seda kujundada?

Saaremaa pindala 2673 km2 ja 854 km rannajoont tundub justkui hoomamatu mastaap. Kui aga jagada see Saaremaa rahvaarvuga, on see pindalalt kõigest 0,08 km2 ja 27 meremeetrit inimese kohta. Kui igaüks meist saab piltlikult öeldes nii suure üksuse kohta sisendid anda, saaksime Saaremaa tuleviku tervikpildi kokku.

Saaremaa maastiku on kujundanud põlised põhielatusalad – eelkõige merega seotud kalandus ja kaubandus, kuid ka põlluharimine ja karjakasvatus. Maastik on lõuend, mida oleme aastatuhandeid maalinud. See on meie kultuuri ja identiteedi osa. Küsimus on, kas tänapäeva arendustega hülgame kõik selle või soovime seda jätkusuutlikult edasi arendada. Või on mõni kolmas suunavariant?

Kas endiste valdade üldplaneeringud ja rannaalade planeeringud kaotavad nüüd kehtivuse?

M. K.: Valdade seni kehtinud üldplaneeringud jäävad kehtima kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. Saaremaa vallas on praegu 22 kehtivat üld- ja teemaplaneeringut. Võrreldes ülejäänud Eesti omavalitsustega on see arv päris suur, teiste ühinenud omavalitsuste kehtivate üldplaneeringute arv jääb üldiselt kümnest allapoole. Hiidlastel, võrdluseks, on 12 kehtivat üldplaneeringut.

Üldplaneeringute (ja ka teiste planeeringute puhul) tuleb alati arvesse võtta, et need on koostatud ühes konkreetses ruumis, ühel konkreetsel ajal. Paljudes kehtivates üldplaneeringutes on märgitud kehtivuse ajaks ligikaudu 10 aastat – see ei tähenda, et 10 aasta möödudes kaotab planeering kehtivuse, pigem on see ajaline orientiir, mil planeering võib osutuda moraalselt vananenuks ning võiks hakata mõtlema uue üldplaneeringu koostamisele.

Meil kehtivatest üldplaneeringutest on näiteks Pöide üldplaan kehtestatud 1999. aastal, Leisi üldplaneering 2000. aastal; viimasena, 2012. aastal, on kehtestatud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering – need kõik on kehtivad (sõltumata kehtestamise ajast).

M. G.: Kui vaadata kogu Saaremaad terviklikult, ei saa öelda, et tänasel päeval on kõik üldplaneeringud Saaremaa valla arengut toetavad. Erinevate omavalitsuste vahel toimus ruumiline konkureerimine ja kohati sellega takistati Saaremaa terviklikku arengut. Nüüd, mil Saaremaa on ühtne, saab ruumi arendada läbimõeldumalt ja holistilisemalt.

Kas üldplaneeringu koostamisel võivad sõna sekka öelda ka kohalikud elanikud?

M. K.: Planeerimise üks põhimõtteid on, et see on avalik. Soovime väga, et kohalikud elanikud oleksid rohkem huvitatud selles protsessis kaasarääkimisest. Kogu esialgne info on kindlasti valla kodulehel ja see ilmub ka maakonnalehes Saarte Hääl. Lisaks korraldatakse ka arutelusid erinevates piirkondades, kui aeg on piisavalt küps, et konkreetseid teemasid tutvustada. Üldplaneeringu etappidest ja erinevatest aruteludest teavitatakse jooksvalt ajakirjanduse kaudu, lisaks on plaan koostada vastav koduleht, kuhu koondame kogu üldplaneeringu menetlust puudutava materjali, seletuskirjad, keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalid jne ning mille abil oleks võimalik ka lihtsalt oma ettepanekuid üldplaneeringu koostamise raames esitada.

Millal peab üldplaneering valmis olema?
M. K.: Seadusest tulenev kohustus on viia üldplaneeringu koostamine lõpule kolme aasta jooksul alates selle algatamisest.

Täismahus artiklit loe valla kodulehelt.
Küsimused esitanud Merike Pitk

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 12 korda, sh täna 1)