Kas turismimaks peletab külalised eemale? (22)

Taas on päevakorda kerkinud turismimaksu teema. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles kohtumisel Saaremaa ettevõtjatega, et kui turismimaksule leitakse hea rakendus, võib seda mõtet kaaluda. Mida arvavad maksust aga Saare- ja Muhumaa majutusettevõtjad?

Valdo Lauri,
Kihelkonna osavallas tegutseva Loode turismitalu peremees:

Seda, et turismimaks Saaremaa külastatavusele kuidagi pärssivalt või halvasti mõjuks, ma ei arva. Mina pole muidugi mingi otsustaja või ütleja, aga minu isiklik arvamus on see, et loomulikult oleks turismimaks vajalik. Aga et selle raha jaotamine ei tekitaks uusi probleeme, tuleb regulatsioon, miks ja kuidas, üksipulgi paika panna. Enne kui see raha konkreetsele arvele või fondi laekuma hakkaks, peab hoolega läbi mõtlema, kuidas ja kelle huvides seda kasutada ja mismoodi seda jagada.

Kui see turismimaks teha, siis põhiosa sellest võiks kasutada kogu Saaremaa turundamiseks ehk reklaamimiseks. Oleme ju nii ääremaa, turism on aga selline valdkond, kus pead olema kogu aeg pildil. Kui sa pildil ei ole, ei saagi oodata, et külalised siia tuleks. Paraku on praegu nii, et Saaremaal on turismivankri vedajaid rohkem kui üks ja kuidagi ei saada ühe mütsi alla.

Milline peaks olema see mehhanism, läbi mille seda maksu võtta, ma ei oskagi öelda. Võib-olla peaks seda võtma praamipiletit müües. Samas, kuidas sa praamipiletit müües teed vahet, kas see reisija on omainimene või turist. Iseasi oleks siis, kui praamisõit oleks Saare- ja Muhumaa inimestele tasuta – sellest, et praamisõit kui maanteepikendus peaks saarte elanikele olema tasuta, on ju ka räägitud. Turist aga maksaks praamipiletiga kinni selle nii-öelda turismimaksu, millest suurem osa võiks minna Saaremaa reklaamimiseks.

Kuni seda oma inimeste tasuta sõidu võimalust pole, oleks maksu kogumiseks parem variant teha seda läbi hotellitoa broneerimise või siis võtta maksu kohapeal, kui klient majutuskohas peatumise eest tasub. Aga lahendada küsimus, kuidas see täpselt toimuma peaks, on päris keeruline.

Vähemalt praegu, hetkeemotsiooni põhjal arvan nii, aga kes teab, mu arvamus võib ka muutuda.

Helli Koppel,
Kuressaares tegutseva Pärna külalistemaja perenaine:

Eks selle maksu kehtestamisega ole nii ja naa. Kas see on hea mõte või mitte, oleneb maksu suurusest. Kui see on pisike summa – miks mitte, kui see läheb saare heaks. Selle maksuraha üks kasutusvõimalusi oleks heakord. Saaks ju Saaremaa kui keskkond olla veel ilusam ja parem. Kas või pinke võiks turistidele ja oma inimestele istumiseks rohkem olla. Osa maksuraha saaks aga kasutada Saaremaa tutvustamiseks ja reklaamimiseks.

Oma teada ma ise turistina turismimaksu tasunud ei ole või siis ei ole seda tähelegi pannud – võib-olla tõesti olen kuskil maksnud hotellis peatumise eest ja turismimaks on kuulunud hinna sisse.
Ma arvan, et kui seda maksu hakataks võtma majutuskohtades, peaks see olema eraldi ja selgesõnaliselt välja toodud.

Tõnis Koppel,
Kuressaares tegutseva Pärna külalistemaja peremees:

Usun, et need inimesed, kes Saaremaale suhteliselt lühikeseks ajaks tulevad, nendel küll pole probleemi seda maksu maksta. Kui saabub aga näiteks suur pere ja pikemaks ajaks…

Ehk oleks seda maksu mõttekas võtta juba sadamas? Siis maksaksid kõik turistid maksu võrdselt, ükskõik kus nad siis ööbivad, telgis või hotellis.

Samas, kui tulevad koju meie lapsed, kes on sisse kirjutatud mujal, mitte Saaremaal – kas siis peaksid nemad ka sadamas maksu maksma? Kuidas nemad saavad tõestada, et nad ei ole turistid? Ei, ka selline lahendus poleks päris õige.

Muidugi võib ka majutusettevõtja seda raha eraldi maksuna vastu võtta, aga teate, kui palju on meie linnas “piraate”, kes makse ei maksa! Mismoodi neid majutusasutusi külastavad inimesed siis maksu tasuvad?

Kui see maks üldse kehtestada, tuleks ikka väga hoolikalt läbi mõelda, kuidas seda teha.

Peke Eloranta,
Muhu veinitalu peremees:

Muidugi oleneb palju sellest, milleks seda maksuraha kasutatakse, aga mina turismimaksu ei poolda. Seda, et see maks inimesed Muhust ja Saaremaast just eemale peletaks, ma öelda ei saa.
Küll aga tuleks arvesse võtta, et turism siin piirkonnas just kõige lihtsam tegevus ei ole ja seetõttu on lisamaks otsekui signaal selle kohta, et ei austata seda tööd, mida turismiettevõtjad Eesti heaks teevad.

Kui see maks peaks tõesti tulema, on mõistlikum korjata seda juba praamile tulijate käest, mitte majutusasutustes. Loodan aga, et seda maksu siiski ei kehtestata.

Vallis Alliksoon,
Leisi osavallas tegutseva Allika villa peremees:

Kui jutt on näiteks ühest eurost ühe ööbimise koha, siis ma küll ei usu, et see turistil tüki küljest võtaks. Kindlasti mitte! Kas maksan 20 eurot ühe ööbimise eest või 21 eurot – mis vahet seal on.

Pigem on küsimus selles, kas see maksust saadav tulu tulevikus ka õigesse kohta läheb. Seda raha saaks kasutada selleks, et üksmeelselt ja ühiselt reklaamida ilusat Saaremaad. Ma arvan, et seda reklaami on seni olnud liiga vähe. Ning kui reklaamida, siis ühe mütsi, ühe organisatsiooni alt. Kui on kaks mütsi, siis on ka kaks arvamust ja tahetakse ennast tõestada pigem oma töökoha pärast, mitte ühise eesmärgi nimel.

Kui maks kehtestada, on seda mõttekas küsida majutus­asutustes. Sinna, kui osa majutusasutusi mustalt tegutseb, ei saa midagi parata. Ma ei usu, et see mustalt tegutsemine nii lihtsalt ära kaob.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 401 korda, sh täna 1)