Taas on päevakorda kerkinud turismimaksu teema. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles kohtumisel Saaremaa ettevõtjatega, et kui turismimaksule leitakse hea rakendus, võib seda mõtet kaaluda. Mida arvavad maksust aga Saare- ja Muhumaa majutusettevõtjad?
Valdo Lauri,
Kihelkonna osavallas tegutseva Loode turismitalu peremees:
Seda, et turismimaks Saaremaa külastatavusele kuidagi pärssivalt või halvasti mõjuks, ma ei arva. Mina pole muidugi mingi otsustaja või ütleja, aga minu isiklik arvamus on see, et loomulikult oleks turismimaks vajalik. Aga et selle raha jaotamine ei tekitaks uusi probleeme, tuleb regulatsioon, miks ja kuidas, üksipulgi paika panna. Enne kui see raha konkreetsele arvele või fondi laekuma hakkaks, peab hoolega läbi mõtlema, kuidas ja kelle huvides seda kasutada ja mismoodi seda jagada.
Kui see turismimaks teha, siis põhiosa sellest võiks kasutada kogu Saaremaa turundamiseks ehk reklaamimiseks. Oleme ju nii ääremaa, turism on aga selline valdkond, kus pead olema kogu aeg pildil. Kui sa pildil ei ole, ei saagi oodata, et külalised siia tuleks. Paraku on praegu nii, et Saaremaal on turismivankri vedajaid rohkem kui üks ja kuidagi ei saada ühe mütsi alla.
Milline peaks olema see mehhanism, läbi mille seda maksu võtta, ma ei oskagi öelda. Võib-olla peaks seda võtma praamipiletit müües. Samas, kuidas sa praamipiletit müües teed vahet, kas see reisija on omainimene või turist. Iseasi oleks siis, kui praamisõit oleks Saare- ja Muhumaa inimestele tasuta – sellest, et praamisõit kui maanteepikendus peaks saarte elanikele olema tasuta, on ju ka räägitud. Turist aga maksaks praamipiletiga kinni selle nii-öelda turismimaksu, millest suurem osa võiks minna Saaremaa reklaamimiseks.
Kuni seda oma inimeste tasuta sõidu võimalust pole, oleks maksu kogumiseks parem variant teha seda läbi hotellitoa broneerimise või siis võtta maksu kohapeal, kui klient majutuskohas peatumise eest tasub. Aga lahendada küsimus, kuidas see täpselt toimuma peaks, on päris keeruline.
Vähemalt praegu, hetkeemotsiooni põhjal arvan nii, aga kes teab, mu arvamus võib ka muutuda.
Helli Koppel,
Kuressaares tegutseva Pärna külalistemaja perenaine:
Eks selle maksu kehtestamisega ole nii ja naa. Kas see on hea mõte või mitte, oleneb maksu suurusest. Kui see on pisike summa – miks mitte, kui see läheb saare heaks. Selle maksuraha üks kasutusvõimalusi oleks heakord. Saaks ju Saaremaa kui keskkond olla veel ilusam ja parem. Kas või pinke võiks turistidele ja oma inimestele istumiseks rohkem olla. Osa maksuraha saaks aga kasutada Saaremaa tutvustamiseks ja reklaamimiseks.
Oma teada ma ise turistina turismimaksu tasunud ei ole või siis ei ole seda tähelegi pannud – võib-olla tõesti olen kuskil maksnud hotellis peatumise eest ja turismimaks on kuulunud hinna sisse.
Ma arvan, et kui seda maksu hakataks võtma majutuskohtades, peaks see olema eraldi ja selgesõnaliselt välja toodud.
Tõnis Koppel,
Kuressaares tegutseva Pärna külalistemaja peremees:
Usun, et need inimesed, kes Saaremaale suhteliselt lühikeseks ajaks tulevad, nendel küll pole probleemi seda maksu maksta. Kui saabub aga näiteks suur pere ja pikemaks ajaks…
Ehk oleks seda maksu mõttekas võtta juba sadamas? Siis maksaksid kõik turistid maksu võrdselt, ükskõik kus nad siis ööbivad, telgis või hotellis.
Samas, kui tulevad koju meie lapsed, kes on sisse kirjutatud mujal, mitte Saaremaal – kas siis peaksid nemad ka sadamas maksu maksma? Kuidas nemad saavad tõestada, et nad ei ole turistid? Ei, ka selline lahendus poleks päris õige.
Muidugi võib ka majutusettevõtja seda raha eraldi maksuna vastu võtta, aga teate, kui palju on meie linnas “piraate”, kes makse ei maksa! Mismoodi neid majutusasutusi külastavad inimesed siis maksu tasuvad?
Kui see maks üldse kehtestada, tuleks ikka väga hoolikalt läbi mõelda, kuidas seda teha.
Peke Eloranta,
Muhu veinitalu peremees:
Muidugi oleneb palju sellest, milleks seda maksuraha kasutatakse, aga mina turismimaksu ei poolda. Seda, et see maks inimesed Muhust ja Saaremaast just eemale peletaks, ma öelda ei saa.
Küll aga tuleks arvesse võtta, et turism siin piirkonnas just kõige lihtsam tegevus ei ole ja seetõttu on lisamaks otsekui signaal selle kohta, et ei austata seda tööd, mida turismiettevõtjad Eesti heaks teevad.
Kui see maks peaks tõesti tulema, on mõistlikum korjata seda juba praamile tulijate käest, mitte majutusasutustes. Loodan aga, et seda maksu siiski ei kehtestata.
Vallis Alliksoon,
Leisi osavallas tegutseva Allika villa peremees:
Kui jutt on näiteks ühest eurost ühe ööbimise koha, siis ma küll ei usu, et see turistil tüki küljest võtaks. Kindlasti mitte! Kas maksan 20 eurot ühe ööbimise eest või 21 eurot – mis vahet seal on.
Pigem on küsimus selles, kas see maksust saadav tulu tulevikus ka õigesse kohta läheb. Seda raha saaks kasutada selleks, et üksmeelselt ja ühiselt reklaamida ilusat Saaremaad. Ma arvan, et seda reklaami on seni olnud liiga vähe. Ning kui reklaamida, siis ühe mütsi, ühe organisatsiooni alt. Kui on kaks mütsi, siis on ka kaks arvamust ja tahetakse ennast tõestada pigem oma töökoha pärast, mitte ühise eesmärgi nimel.
Kui maks kehtestada, on seda mõttekas küsida majutusasutustes. Sinna, kui osa majutusasutusi mustalt tegutseb, ei saa midagi parata. Ma ei usu, et see mustalt tegutsemine nii lihtsalt ära kaob.
Loading ...
“Naistel on eesõigus!” ja “Naised on meestega võrdsed!” on täiesti vastandlikud loosungid aga mõlema loosungi alla kogunevad naisõiguslased. Vastandid on looduse kaitse inimese jaoks ja looduse kaitse inimese eest aga mõlemad on “looduskaitse”.
Ja sama asi nüüd selle turismimaksuga — üks osa lähtub, et seda hakatakse koguma turismiettevõtjate jaoks ja teine osa näeb seda “padjamaksuna”, mis kogutakse turismiettevõtjate käest. Sama moodi pendeldab äärmuste vahel see maksu olemus üldse — kes saavad Eestis maksusid kehtestada? On riiklikud maksud ja kohalikud maksud, mis saavad olla ainult kohustuslikud ja seda raha kasutatakse siis kas riiklikul või KOVi tasandil. Sadamas piletihinnale midagi lihtsalt otsa keevitada ei saa — seda ei võimalda EV seadused ja see valaks lihtsalt õli tulle. Lihtsam on sellist asja kehtestada kohaliku maksuna. Näiteks müügimaks oli palju enne Tallinna linna kehtestatud Torgu vallas. Kohaliku maksu raha haldab aga KOV ise.
Kirjutise erinevate seisukohtade ühisosast koorub välja aga kõige lihtsam värk selle “turismimaksu” kehtestamisega Saaremaal (kas vallas või maakonnas) ja seda nii, et maksu saaks kasutada turisminduse arendamiseks Saaremaal ja maks ise ei koormaks teisi Saaremaa majandusharusid ja Saaremaaga seotud inimesi ning oleks ka täiesti seaduslik — korjame turismimaksu turismettevõtjate käest ja turismiettevõtjate jaoks üheaegselt! Turismi katusorganisatsioon(id, vahet pole, palju neid on) panevad oma liikmemaksu sõltuvusse majutustegevuse käibest ja ongi turismimaksuks “padjamaks”, mida saab täises mahus kasutada selleks, milleks turismiasjalised ise vajalikuks peavad! Ilmselgelt sellist asja ka ei juhtu, ükskõik, kuidas seda asja ka teha — kogu teema keskmes on tegelikult “jänest-sõitja probleem” — https://en.wikipedia.org/wiki/Free-rider_problem
1 eurone maks nüüd küll kedagi eemale ei peleta, 5 eurone paneb nii mõnegi kaaluma. Teine asi on kuidas ja kellelt seda korjatakse. Kas iga hotellis või kodumajutuses üübija on automaatselt turist? Aga kui ma hoopis metsas telgin? Ja kolmas asi pn rahade kasutamine. Meil on kombeks,et kogutu ei jõua teps mitte sinna kuhu esialgu plaanitud ning lubatud. Ehedad näited on kütuse aktsiis, haigekassa, tüütuskindludtud, pensionisambad..
Asi on ehk pigem põhimõttes. Kui turisti igalt poolt nöörida, siis ta läheb ju mujale, seda enam et Saaremaa ei ole teps mitte Tai.
töötuskindlustus pidanuks seal kirjas olema.
Appi ! Siin seal on isegi 50 sendine lisa ärid upakile ajanud , siis teoretiseeritakse aga selle üle et turisti kuidagi koorida . Eriti saaks turism paugu kui sadamas seda korjama hakata . I.ioodid võiks aru saada et see maks on enamuses kohtades kehtestatudki turistide peletamiseks – meil on suvel tihti 3 kuud kehva suusailma ja me tuleme mõttele turistile veel makse kehtestada !!! Euro võidame kümme kaotame .
Mingi reklaamikene küll turisti saarele ei too kui ta teab et teda kooritakse lihtsalt selle tõttu et ta sinna tuli
Ja sadamas maksu korjamine – edasi paneb virtsu tõkkepuu ülesse ja mis see 50 senti näiteks ole selle eest et sa asulast läbi sõidad ja sinna vaid pussuhaisu ja bensiinivingu jätad . Saarlasele pealinnas käimine kohe euro kallim !
Selline tunne on, et maksu kogumine on eesmärk omaette: esmalt kogume maksu ja siis vaatame, palju sai ja kuidas seda jagada. Esmalt koguksime maksu ja siis palkaks seltskonna, kes vaataks, kas nad oskaksid midagi sellega teha. See on täiesti valest otsast alustamine.
Kõige pealt on vaja ideed, mille jaoks on raha puudu ja vaja. Missugused asjad jäävad praeguste võimaluste juures tegemata ja vajaksid võimendust. Kas meie kahel turismiorganisatsioonil on mõni idee laual? Olen nõus, et Saaremaa on tundmatu ja turundamata piirkond euroopa turistide jaoks, muust maailmast rääkimata. Sestap meie turismihooaeg on aastas pea olematu, 2 kuud kaheteistkümnest. Aga kuidas saaks seda kehva olukorda muuta ja parandada? Kuidas me rahaga saaks saart atraktiivsemaks muuta? Kui ideed olemas, siis alles saaks arutada, kuidas ja kellelt maksu koguda. Kuni ideid ei ole, ei tasu ka psühholoogiliste viisidega (1 euro = nii väike maks) neid väheseidki turiste peletada, seda teevad kallis kütus, kallis alkohol, kallis majutus jms. juba edukalt, kahjuks.
Miks mitte koguda seda turismimaksu raekoja otsas, Raekoja tänava alguses, enne killustikust kuumaastiku läbimist? Ennem mööduvad turistid raekojast, näevad rulli keeratud rohelist vaipa ja mõtlevad, et miks see ei leia kasutamist.
Naljaks, et Saaremaa inimesed arutlevad sellel teemal tõsimeeli :)
Naljakas on hoopis see et mul on hotelliarvete peal tihti tourist tax või city tax kirjutatud ja number ka järgi. Aga meil vaadatakse siin seda nagu imeasja. Tehke ära muidugi ja kasutage turismi arenduseks
Ilmselt oled seda näinud mõnes mõjukamas kohas nagu Rooma, Pariis või Milano. Saaremaad nende iidollinnadega võrrelda oleks lollus.
Olen maksnud turismimaksu Jurmalasse sissesõites, Nida poolsaarele sõites. Uurige siis järgi kuidas nad omasid turistidest eristavad! Ja 1euro pärast nüüd keegi tulemata küll ei jäta. Majutusasutustes maksu korjamine on jama, paljud saare külalised ei ööbigi ju ametlikes majutusasutustes, ööbivad näiteks peredes, aga ometi on ju nemadki turistid.Aga saare arendamiseks kuluks lisaraha igati ära.
Nidale ongi tehtud see turismimaks et turiste vähegi eemale peletada . Jurmala aga kehtestas selle selleks et vantide järgi koristada ( turismimaks lubas ka tasuta parkida ) – praegu sealsed ettevõtjad juba aastaid võitlevad selle maksu kaotamise eest
Jube äge! Lapsed tulevad lastelastega külla oma vanematele ja aina maksavad.
Kui jurmala reziimi kasutada , siis nädalavahetus läheks maksma 4-6 euri ! Järgmiseks kerkivad kõikidesse linnadesse tõkkepuud ja muudkui maksa – tuelikus siis maksustame teineteise võidu end surnuks – turist kaugelt sõidab kaarega mööda : las hullud möllavad !
Naljaks saab olema, kui peale 1 eurose turismimaksu kehtestamist keegi seda 2 euro eest administreerima hakkab. Saaremaal on see võimalik:)
2-e kataloogi asemele neli, 5 inimest tööle, mõned kabinetid juurde, hiljem vallast raha juurde, sest turiste vähe ja ei tule välja jne.
Asjaga hakatakse jällegi valest otsast pihta – teeme maksu, siis vaatame, mis sellega peale hakata ja kas üldse tasub..
Tõesti, Euroopa lõunamere turismisaarte hotelli arvetel (samuti mujal maailma turismipiirkondades) võib leida tourist tax või city tax kirjakohti, aga reeglina maandub ja tõusel seal iga minuti või kahe järel turiste täistuubitud lennukid ja sadamates voorivad kruiisilaevad.
Tehke ikka ära jah, Eesti kultuuritegijad saavad jätkuvalt motti oma teoste loomisel saarlaste “nutikusest” :)
maanteemaksuga juba ongi sellised probleemid käes – opereerimine sööb kogu tulu ära – põhilisteks maksjateks on eesti autod ( vist oli lausa 80 % )
Ma viitasin hotelliarvetele üldse mitte turismimagnetite asukohtades. Mul pole kunagi aega ega raha olnud kuskil lebotamas käia. Ikka komandeeringud
Tubli , et töötad ja ei lebota !
Nimeta paar-kolm Saaremaa suurust või väiksemat mitteturismimagneti saart, kus hotellide arvetel on tourist tax või city tax kirjakohti ?
No kui seda maksu sadamas võtta siis tasuks see juba enne parvlaevale astumist sisse kasseerida. Aga siin peitub oht et seesinane maks läheb hoopis mõne Virtsu kauboi taskusse ja voilaa- maks nagu oleks, aga kasu saab hoopis keegi kolmas.
Soomes, Lätis, Leedus turistide arv kasvab, Eestis (sh. Saaremaal) langeb. Paneme maksu juurde.
Turismimaksu peaks koguma Kuressaare keskväljakul; sellist ilmaimet ei näe kusagil. Üks betoonplaat on ühes, teine teises mõõdus ja moega, mingid siilud ja viilud. Täiendavalt võiks võtta maksu ka libeda tulekuga, sest sellist eksootikat murtud luude näol kohtab ehk suusahooajal Alpides.
Es sind nicht die wenigen Touristen welche die Umwelt von Saaremaa zerstören (dies ist der Grund einer Touristensteuer in Mallorca!), sondern die estnische Holzindustrie!
Hier wird einfach nur mal wieder auf rein kapitalistische Art Geld gemacht. Wem nutzt es? Der Natur von Saaremaa oder wieder einmal Politikern?
Was ist mit den Ausländern, die Eramaa in Saaremaa besitzen? Auch Touristen? Oder nicht?