Laulupeotule teekond tahetakse triibutada (4)

TRIIBUD TEELE: Krista Lembri kabineti seinal on tule teekonna triipudega kaunistamise idee võtnud üsna selge kuju.
Maanus Masing

Laulu- ja tantsupeo Saaremaalt algavat tuleteekonda võiks korraldajate arvates kihelkondade piiridele tähistama jääda seelikutriipudega tahvlid.

1. juunil Tartus süüdatav ja 33 päeva jooksul läbi Eesti kulgev TuleTulemine jõuab esmalt Muhusse ja Saaremaale. Saare maakonnas tegutsev peo kuraator Krista Lember ütles, et tuli jõuab Muhusse Ruhnu Karu pardal. Seda põhjusel, et parvlaevadel ei tohi lahtist tuld kasutada. Lember rääkis, et kolme päeva jooksul läbitakse kõik maakonna kihelkonnad, tule üleandmine toimubki 12 korral kihelkondade piiridel. Iga vastuvõttev kihelkond korraldab tule andmise-võtmise omal moel, seega saab näha väga palju erinevaid tseremooniaid.

Arutades tule liikumist, tuli Lembril mõte, et tule teekond võiks saada tähistatud ka järeltulevatele põlvedele. Selle meenutamiseks võiks tema arvates olla vahetuspaikades maanteel asuvate kihelkonnasiltide all lisatahvel ka selle kihelkonna seelikutriibu motiiviga. “See oleks ju nii ilus,” arvas Lember.

Kas ja kuidas see idee teostatav on, seda praegu keegi öelda ei oska. Saaremaa vald on teinud vastavasisulise ettepaneku maanteeametile. Krista Lember ütles, et on ideest rääkinud ka pidu korraldava sihtasutuse esindajatega ning vastukaja oli positiivne.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse pressiesindaja Sten Weidebaumi sõnul on idee nende jaoks veel värske, kuid mõte on hea. “Saaremaalt pärit idee, mis puudutab kihelkonna piiridel olevate siltide tähistamist seelikutriibu kujutisega tundub ideena toreda võimalusena seda teekonda tähistada ja põlistada,” ütles Weidebaum. Teisalt nentis ta, et teave idee reaalse teostatavuse kohta praegu puudub ning samuti ei tea, kas oleks võimalust seda ideed laiendada üle kogu Eesti. “Samas oleks ju väga tore, kui tänu sellistele maamärkidele oleks võimalik seda kultuuriloolist rännakut, mida tuleteekond endast kujutab, kõigil huvilistel ka pärast tuleteekonda veel läbida ning Eestimaad avastada,” tõdes Weidebaum.

Krista Lember rääkis tuletulemise kohta veel, et esialgse kavana on välja pakutud ka paarkümmend kohta, kust tuli võiks läbi käia. Kohti on Muhust Sõrve tipuni. Tuleteekonnal istutatakse ka üks puu. See saab mulda Sõrves Massinõmmes, kus toimus Saaremaa I laulupüha. Teekonnal on ka neli suuremat pidu: Muhus, Kärlal, Kuressaares ja Triigis. 4. juunil antakse Triigis tuli üle hiidlastele, kes selle taas Ruhnu Karu pardal oma kodusaarele viivad. Sealt edasi rändab tuli juba läbi Eesti maakondade, et lõpuks süttida esmalt tantsupeol Kalevi staadionil ja siis juba lauluväljaku tornis.

Lember lisas, et laulupeo tuli saab teekonnal mitmeid kordi anda uue alguse teistele tuledele. Nii näiteks viiakse tuli ka Ruhnu ning igas kihelkonnas süüdatakse samast tulest küünlad selle kandi laulu- ja tantsupeo arengule kaasaaidanud inimeste haudadel. “Need on mälestusküünlad neile, kes on hoidnud seda tuld enne meid ja nüüd usaldanud meie kätesse,” lausus Lember.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 824 korda, sh täna 1)